Xanana: Governu Sei Kontrola Doutor Fo Reseitas Aimoruk Ba Pasiente

Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. (Foto: Media PR)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão informa servisu Governu nian ba Prezidente Republika, aleinde nee informa mos katak, Governu sei kontrola doutor sira neebe fo reseitas aimoruk ba pasiente sira.

Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hatoo lia hirak nee ba jornalista sira, bainhira remata halao enkontru semanal ho Prezidente Republika, Jose Ramos Horta, iha Palasiu Prezidensial, Nicolau Lobato, Bairo Pite, Dili, Kinta (20/03/2025).

“Semanalmente mai informa ba Prezidente, Governu halo saida liu-liu halo sala hira ona mai konfesa, tanba nee hau mai informa ba Prezidente katak ami iha Konselhu Ministru ami aproveita tiha medidas-medidas atu kontrola didiak reseitas medikas, tanba doutor no medika fo reseitas ida nee fo aimoruk saida, dala ruma gosta koalia ema mate atus ida no rihun ida ona Governu nia misaun nee buka hatene mate tanba saida, hau dehan mate tanba saida nee laos tanba moras laos tanba falta hahan mais dala ruma kona-ba buat ida tratamentu nee, tanba hau iha esperiensia oituan tinan hira liu doutor Daniel sei moris hau lao ba mai ema rona dehan Avo Nana moras tinan hira ona maibe la kura kura hela deit, hau lori mai doutor Daniel haree reseitas no fo aimoruk buat sira nee hotu doutor dehan sala, nia la moras, ida nee sira fo aimoruk sala, nia moras ida nee simu tiha aimorok fulan rua hasoru hau haksoit hamnasa dehan hau kurador tiha ona,” dehan PM, Xanana.

Primeiru Ministru dehan, Governu laos atu impede ema atu mate maibe Governu tenke buka haree ba baze tanba iha Dili faan aimoruk barak loos, maske hospital stok out maibe aimoruk iha klinika barak hela, maibe la hatene aimoruk sira nee diak ka lae.

“Sei iha nafatin, tanba nee mak Governu sei haree kompromisu kuadru saude nia ba ninia misaun kura ema, hau informa ba Prezidente katak simu ona husi Provedor Justisa Diretus Humanus nia haruka ba tribunal de rekursu, dekretu neebe dehan katak tuir lei funsaun publiku buat sira nee hotu kualker ema ida neebe servisu hela ba estadu labele iha direitu atu servisu fali fatin seluk atu simu osan dala rua fali, servisu iha estadu atu kumpri nia dever,” katak PM Xanana.

Primeiru Ministru dehan, nia mos dehan beibeik katak laos servisu atu hetan osan, no edukasaun ho saude nee hanesan misaun ida tanba profesores sira atu hanorin labarik sira sai matenek atu servi ba rai ida nee, doutor no enfermeira sira atu kura ema didiak, tanba Timor hakarak ema saudavel no edukadu.

“Neebe hau mai informa katak medidas neebe ami hasai horiseik kona-ba reseitas nee atu haree se doutor ida nee nia servisu iha klinika neeba fo aimoruk ida nee no ida neeba ba ema ida mais nunka kura nee ita haree tok tanba sa? Doutor ida nee iha fali klinika fatin seluk nia fo mos aimoruk hanesan, mais ita haree ba moras nee laos moras ida neeba atu kura entaun doutor nee laos halo analiza didiak karik, ida nee mak ita kurizi mentalidade, tanba ita bele matenek too iha neebe mentalidade ladun diak hakarak simu deit osan,” katak PM Xanana.

Xefe Governu dehan, sei kurizi buat sira nee hotu hodi hadia sistema neebe diak, nunee doutor no enfermeiru sira bele fo aimoruk tuir reseitas no tuir moras nebe identifika ho lo-loos.

Nunee mos iha loron 19 fulan Marsu tinan 2025 Konselhu Ministrus mos aprova projetu Dekretu Lei, neebe aprezenta husi Ministra Saude, Elia A. A. dos Reis Amaral, kona-ba Rejime Preskrisaun Medika.

Diploma nee ho objetivu atu estabelese regras nesesaria hodi garante seguransa no efikasia iha preskrisaun aimoruk, hodi nunee bele prevene pratika sira neebe la loos no proteje saude publika.

Entre medida prinsipal hirak nee, destaka obrigatoriedade reseita medika nian. Mediku no mediku dentista sira neebe ezerse sira-nia atividade ho efetivu deit mak pasa fo reseita. Diploma nee mos define prazu validade masimu ba reseitas no limites ba kuantidade aimoruk neebe preskreve reseita.

Atu reforsa kontrolu no autentisidade reseitas nian, ninia impresaun sei halao deit husi Imprensa Nasional Timor Leste, hodi garante rastreabilidade no numerasaun sekuensial. Diploma nee preve mos rejime fiskalizasaun no sansaun inklui koimas no pena adisional ba kazu inkumprimentu.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *