Xanana: Governu Suspende Kriasaun Kursu Baxarelatu, Lisensiatura Hodi Hadia Kualidade Edukasaun

Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão. (Foto: Media PR)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão hatete, Governu liu husi Konselhu Ministru aprova rezolusaun Governu, suspende kriasaun ba kursu foun baxarelatu too doutoramentu, nunee bele hadia kualidade edukasaun.

Xefe Governu dehan, Governu suspende kriasaun ba kursu foun baxarelatu, lisensiatura, pos-graduasaun, mestradu no doutoramentu atu hadia kualidade edukasaun, se lae universidade kada tinan produs gradua barak, maibe la hatene saida mak sira rasik atu halo.

“Problema ida nee ita kuandu temi universidade baxarelatu nee hau la. hatene buat ida, tanba hau selalu makan asam (SMA), neebe hau la komprende saida mak temi nee katak kualidade ensinu, ita forma ema mais, tanba nee mak suspende nee laos dehan taka be iha Timor laiha ona, suspende nee hodi dehan kalma lai, suspende hanesan ita boot sira rona tiha ona kria Ministeriu Ensinu Superior nee atu haree ba kualidade edukasaun, tanba laos problema ita iha graduadus barak depois husu fali hatam am um diak liu o ba deit dapur, kualidade edukasaun, se ita hakarak forma jerasaun foun bele kaer ita nia rai entaun presiza ida nee duni, hau koalia beibeik ona katak labele hanoin katak universidade ida nia diak liu nee tanba tinan ida nia bele fo 10 mil graduadu ba graduasaun, atu fo deit 50 mais diak liu ida nee mak diak, lae ita susar,“ dehan Primeiru Ministru, Xanana ba jornalista sira, bainhira remata halao enkontru semanal ho Prezidente Republika, Jose Ramos Horta iha Palasiu Prezidensial, Nicolau Lobato, Bairo Pite, Dili, Kinta (10/04/2025).

PM dehan, laos atu taka, suspende atu haree dehan katak hanorin nee hanorin oinsa tanba sa, tanba karik mak PM la ajuda ema hotu mais fo netik fo netik balun, barak estuda iha universidade sira ba estajiu iha Surabaya, Jakarta, se universidade iha ona kapasidade estudante la presiza ba estajiu hodi gasta osan barak.

No tenke haree buat oin-oin tanba dala ruma taka tiha dalan ba nova jerasaun sai matenek sim, bele mais PM rasik hasoru malu ho estudante medisina jeral infarmajen husu sira dehan ba estajiu iha neebe, sira hatan iha Baukau no kleur iha neeba, mais la aprende buat ruma tanba moras sira la konsulta iha postu mai hotu Dili.

“Ita forma ema mais la konsege presta ninia servisu atende povu, ema mai hotu Dili sira iha neeba nain 6 ka 7 mak neeba, iha neeba fulan ida tomak ami la halo buat ida, tanba moras halai hotu mai Dili, ida nee bolu atensaun atu hadia sistema saude,” katak PM, Xanana.

Xefe Governu hatete, dala barak iha kritiku oin-oin Governu simu kritika sira nee hotu, bainhira la kritika ona nee mak Governu la simu, maibe krtika loron-loron mos PM Xanana simu.

“Kritika aimoruk laiha, aimoruk laiha, hau lao pasiar haleu oituan ba haree parmasia deit iha dIli wao, lao ba mai farmasia buat sira nee hotu, ida nee mak sai problema, se mak kaer Governu, karik atan oan hau la serve buat ida mos mai kaer fali Governu, hakarak manan osan naok osan estadu nia nee mak atu aprende haree tok ida nee, Sames la funsiona ka nee mak sira nee farmasia barak,” dehan nia.

Nunee mos iha loron Kuarta Konselhu Ministru aprova mos proposta husi Ministru Ensinu Superior, Siensia no Kultura, projetu Rezolusaun Governu ba suspensaun abertura siklu estudu foun sira iha Ensinu Superior.

Objetivu husi Rezolusaun Governu nian ida nee mak atu suspende kriasaun ba kursu foun baxarelatu, lisensiatura, pos-graduasaun, mestradu no doutoramentu nian iha area sira neebe kobre barak ona iha oferta sira neebe eziste iha instituisoins ensinu superior nian. Medida nee ho objetivu atu evita saturasaun (neebe liu tiha limite) husi merkadu trabalhu ho profisionais iha area sira neebe eziste ona numeru sufisiente husi formadu sira, hodi promove edukasaun ida neebe diak liu entre oferta edukasional no nesesidades país nian.

Area sira neebe afeta ba suspensaun nee inklui kursu Direitu ka Siensia Direitu, Jestaun, Kontabilidade, Jestaun Finanseira, Jestaun Publika, Enjeñaria Sivíl, Enjenaria Informatika, Konstrusaun Sivíl, Saude Públika, Enfermajen, Parteira, Administrasaun Publika, Siensia Polítika no Relasaun Internasional. Instituisaun ensinu superior sira sei la bele loke kursu foun sira iha area sira-nee too diploma legal foun sira kona-ba planeamentu kurrikular no regulamentu ba siklus estudu nian hetan aprovasaun.

Rezolusaun Governu ida-nee mos determina hodi taka kedas kursus doutoramentu neebe la hetan autorizasaun neebe lao hela iha rai laran. Medida ida nee sei tama iha vigor too konklui prosedimentu lejizlativu neebe nesesariu ba regulamentasaun kompleta ensinu superior nian, neebe permite halo avaliasaun hikas ba oferta kursu tuir nesesidade merkadu traballu no evolusaun setor edukativu nian.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *