SUISA, STLTIMORLESTE.com – Xefe Estadu Jose Ramos Horta halo advokasia ba inovasaun emprezaria iha sistema ai-haan mundial iha WEF 2026.
Xefe Estadu Ramos Horta halo advokasia ba Inovasaun Emprezarial Iha Sistema Ai-haan Mundial Iha WEF 2026, Xefe Estadu Ramos Horta dezafia komunidade internasional atu haree liu finansiamentu tradisional, hodi argumenta katak katalizador lo-loos ba transformasaun mak espíritu emprezarial.
Iha loron Sesta (23/01/2026) Xefe Estadu, Jose Ramos Horta reprezenta Timor Leste iha Forum Ekonomiku Mundial 2026, hodi kontribui ba dialogu nivel aas kona-ba inisiativa “Toos-Nain Milhaun 100 ho objetivu atu transforma sistema ai-haan mundial.
Hodi responde ba defisit anual finansiamentu nian hamutuk bilhaun US$ 350 ba agrikultura rejerativa, Xefe Estadu sublina katak maske produsaun ai-haan reprezenta 30% husi emisaun global, solusaun presiza liu husi kapital deit.
Xefe Estadu Jose Ramos Horta husu atu halo mudansa lalais ba pratika sustentavel sira neebe bele restaura biodiversidade no proteje rezerva bee-matan, hodi pozisiona Timor Leste nuudar nasaun proativu iha movimentu global ba seguransa ai-haan no reziliensia klimatika.
Durante nia intervensaun, Xefe Estadu Jose Ramos Horta dezafia komunidade internasional atu haree liu finansiamentu tradisional, hodi argumenta katak katalizador loloos ba transformasaun mak espíritu emprezarial.
“Maske kapital global iha, menus tebes idea kriativa no lideransa inovadora atu implementa ho efetivu iha nivel baze,” dehan Xefe Estadu.
Xefe Estadu defende modelu inovador ida neebe toos-nain sira hetan tratamentu nuudar ajente ekonomiku importante, ho apoiu hosi pakote insentivu finanseiru neebe fleksivel no monetizasaun servisu ekosistema nian hanesan sekuestrasaun karbonu no saude rai nian atu garante katak agrikultura sustentavel sai negosiu viavel ba toos-nain millaun 100 iha mundu tomak.
Xefe Estadu sublina katak, modelu jestaun koletiva no edukasaun baze komunitaria Timor Leste nian, inklui esforsu lokal ho susesu atu elimina lixu plastiku, serve nuudar ezemplu ba sustentabilidade global.
Hodi kombina kolaborasaun finanseira inovadora ho inovasaun lokal, Prezidente Ramos Horta reafirma kompromisu Timor Leste nian ba futuru ida neebe pozitivu ba natureza, neebe ekilibra restaurasaun ambiental ho prosperidade ekonomika.
(eme)







