Oho Ema Nain 3 Mate, Aplika Medida Internamentu Tinan 3 ba VdA

Foto Iluminasaun

DILI, STLTIMORLESTE.com – Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili (TJPID) iha loron Kuarta nee (15/07/2026) liu husi desizaun ikus, deside aplika medida seguransa internamentu tinan 3 ba arguidu VdA, neebe oho ema nain tolu (3) iha Munisipiu Liquiça.

Ema nain tolu neebe mate nee mak hanesan matebian Miguel Corea Dos Santos nuudar Xefe Aldeia iha Aldeia Metir, matebian Agusta De Deus nuudar arguidu nia feen no Anju oan iha matebian Agusta De Deus nia kabun ba fulan ualu, no baku lezadu Rozento Sarmento.

Tribunal deklara, iha desizaun neebe aplika medida seguransa internamentu ba arguidu, tanba arguidu rejista moras Epizodiu Depresivu fulan neen antes, maibe la halo tratamentu intensivu, tan nee mosu aktu refere arguidu rasik la hatene aan krime neebe nia komete.

Tribunal deklara, moras refere Tribunal konfirma bazeia ba atestadu mediku husi Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV), no mos depoimentu husi espesialista Psicológica durante julgamentu iha Tribunal. Ho ida nee mak ikus mai Tribunal deside aplika medida seguransa internamentu ba iha arguidu.

Antes nee iha re-alegasaun, Ministeriu Publiku husu Tribunal atu aplika medida internamentu ba arguidu bazeia ba relatoriu husi ekipa Psikologa nia, tanba daudaun nee arguidu halo hela tratamentu iha Psikiatria HNGV.

No parte defeza konkorda ba re-alegasaun Ministeriu Publiku nia, hodi aplika medida internamentu ba arguidu atu nunee bele halo prevensaun ba futuru.

Iha faktus katak, arguidu VdA ho lezadu MCdS no mos RdS nuudar vizinhu, neebe sira hela besik malu iha Aldeia Metir, Suku Fatumasi.

Iha loron 28 fulan Novembro 2025, kalan, iha Fatumasi Bazartete, estatua São Francisco Xavier tama iha Bairo laran, iha Aldeia Metir no estatua refere tau iha uma ida neebe bain-bain komunidade bolu ho naran Uma Laku.

Nunee iha kalan komunidade sira reza hamutuk no halo adorasaun iha Uma Laku.

Iha dadersan loron 29 fulan Novembru 2025, oras tuku 06:50 OTL, arguidu husu ba lezada  AdD “o hadomi hau ka lae?” no lezada mos hatan “hau hadomi o’.

Arguidu kontinua husu “se hau mate uluk, o hakarak mate tuir hau ka lae?”

Husu tiha hanesan nee, lezada seidauk hatan no lezada haree arguidu kaer hela tudik ida atu sona nian aan, maibe lezada hadau tiha tudik nee.

Haree ida nee labarik ida ho naran inisial O  halai ba bolu lezadu RS hodi koalia “o sae ba lalais lai, arguidu VdA atu oho aan.

Rona ida nee, lezadu RS mos halai ba iha arguidu nia uma hodi hakilar “VdA, o halo nusa fali mak nee”.

Maibe arguidu ła hatan hodi kontinua foti fali besi kanu modelu alu neebe baibain hodi fai batar, baku kedas ba lezada AdD nian kanuruk dala ida, nunee lezadu RS “bin Tuta… halai… “. rona ida nee lezada AdD halai, maibe monu fali ba rai, tanba lezada neebe ho kondisaun gravida fulan 8, labele halai makaas.

Tanba lezada AdD monu ona ba rai, nunee lezadu RS mos halai tuir atu kaer lezada, maibe arguidu duni tuir nafatin, ba uza besi kanu refere, hodi baku fali ba lezadu RS  nia kelen parte karuk, halo lezadu oin nakukun no monu ba rai, hodi dezmaia kedas.

Arguidu kontinua kaer besi kanu nee halai tun sae buka ama atu oho, no konsege haree hetan lezadu MCdS neebe toba dukur hela iha hadak leten, besik Uma Laku, nunee arguidu halai ba baku kedas ba lezadu nia kakorok dala 2, rezulta lezadu mate kedas iha fatin.

Hafoin arguidu halai ses aan tiha, husi lokal no hetan detensaun husi Polisia Timor Leste.

Konsekuensia husi arguidu nia hahalok nee, halo lezada AdD lakon nia vida iha hospital no lezadu MCdS mate kedas iha fatin no mos lezadu RS hetan moras no bubu makaas iha nian kelen parte karuk.

Arguidu VdA komete krime sira nee ho voluntaria, livre no konsientemente, arguidu hatene katak besi kanu nuudar objetu kondutende, wainhira uza hodi baku ema, bele halo ema mate, maibe arguidu uza nafatin hodi hamosu rezultadu neebe iha.

Arguidu mos hatene katak lezada AdD nuudar nia feen rasik neebe ho kondisaun gravida fulan 8, tuir lo-loos arguidu proteje no hadomi, maibe arguidu uza besi kanu hodi baku ba nia kanuruk, halo lezada lakon vida no lakon mos bebe neebe iha nian kanotak nia vida.

Arguidu mos hatene wainhira uza besi kanu baku ba lezadu RS nian kelen, bele rezulta moras no bubu maibe arguidu halo nafatin hahalok hirak neee hodi kontra lei.

Tanba nee konstitui arguidu VdA nuudar autoria material ba konkursu krime haat mak hanesan krime omisidiu simples kontra lezadu  neebe Previstu tuir artigu 1380 husi Kodigu penal Timor Leste. Krime omisidiu Agravadu konjuga ho violensia Domestika neebe previstu tuir artigolu 1390 husi Kodigu Penal Timor-Leste,  konjuga ho artigu 35º husi Le. N.7/2017, Krime  Interrupsaun gravidez previstu tuir artigu 1410 husi Kodigu Penal Timor-Leste. No krime  Ofensas ba Integridade Fizika Simples neebe previstu tuir artigo 1450 husi KP, konjuga ho artigo 350 husi Le. N.7/2017 husi krime sira nee hotu konjuga ho artigu 35 husi Kodigu penal Timor Leste.

Iha audensia Julgamentu nee prezide husi Juiz koletiva, Juiza Jumiati Freitas, José Quintão, Jose Gonçalvez, Ministeriu Publiku reprezenta Prokurador, Napoleão da Silva, no arguidu hetan asistensia legal husi Defensor Publiku, Henrique Mariz.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *