DILI, STLTIMORLESTE.com – Salariu nuudar nesesidade fundamental ba ekonomia familia hodi hamenus kiak no mukit iha nasaun Timor Leste (TL), tanba nee governu nia esforsu liu husi Sekretariu Estadu Formasaun Profesional no Emprego (SEFOPE) ho Sindikatu trabalhador no Emprezariu lori ona ba membru Parlamentu Nasional (PN), espera tempu badak bele diskute ona atu define povu ninia vida moris.
Informasaun nee hatoo husi Akademista Universidade Nasional Timor Lorosae (UNTL), Fakuldade Ekonomia Departamentu Gestaun, Dr. Fernando Baptista Anuno, ba STL hafoin partisipa meja deronde kona ba Dijitalizasaun Ekonomia iha City 8 Manleuana Dili, Kinta (16/07/2026) katak, koalia kona ba ekonomia, ida nee liga ba vida moris.
“Hau hanoin, koalia kona ba ekonomia, ida nee ita koalia kona ba vida moris, oinsa atu sustenta vida moris, entaun ema idak-idak tenke buka serbisu iha area saida deit hodi hetan netik salariu atu sustenta nia vida moris, oinsa atu konsumu ba iha nesesidade saida deit, atu iha balansu katak, antes hetan serbisu nia moris ladun diak maibe hafoin hetan serbisu iha nivel diak ho salariu neebe diak, nia bele hadia nia vida moris iha nivel mediu. Hau hanoin, kona ba vida moris, haree ba presu sasan,” dehan nia.
Nia haktuir tan katak, Timor Leste (TL) desde Restaura ninia Independensia iha tinan 2002, too ohin loron tinan 24 ona, salariu minimu sempre hetan preokupasaun husi ita nia trabalhador sira, tanba kada tinan vida moris sempre sae husi inisiu too ohin loron.
“Ita hatene katak, koalia kona ba vida moris, haree ba rendementu, sei salariu minimu kada fulan hanesan dadauk nee US$ 115, ita atribui ba nesesidade sira kada loron, dala ruma la too, ezemplu trabalhador nee mai husi foho ka area remotas mai hela iha Dili, kustu ba hela fatin kada fulan US$ 40 uluk nee bele hetan US$ 20.00 kada fulan, maibe agora sae, oinsa maka salariu US$ 115 kada fulan bele responde nesesidade sira nee, tanba nee esforsu tomak mai husi SEFOPE, kada tinan 5 husi mandatu governu ida ba governu ida, sempre halo diskusaun nafatin atu hetan alterasaun ba salariu minimu ida nee maibe infelismente too agora seidauk hetan desizaun,” dehan nia.
Nia dehan, vida moris ohin loron difisil teb-tebes ba ema idak-idak neebe sei infrenta hela salariu minimu dadauk nee, tanba nee esforsu governu atu alteira salariu minimu anterior nian nee, mak atu hadia vida moris.
“Sei povu nia hetan serbisu no hetan salariu diak, ida nee sei ajuda governu hodi reduz pobreza, sei salariu kada fulan naton hola hahan mos latoo, paramais atu selu oan ba eskola, oinsa maka koalia kon ba bem estar povu, tanba nee governu mos tenke proteje trabalhador nia direitu, tanba nia sempre ejizi, nudar obrigasaun ida, dever no direitu, nuudar trabalhador ezerse ona ninia knaar maibe ninia direitu maka sempre ho minimu teb-tebes,” dehan nia.
Espera katak, ho preokupasaun trabalhador no sidadaun idak-idak, neebe sei infrenta hela difikuldades, Timor oan iha esperansa boot ba governu nomos liu husi sosiedade sivil liu-liu Uniaun trabalhador sira, bele hatutan halerik sira neebe mai husi trabalhador sira, neebe husu ba SEFOPE nuudar orgaun governu nian, atu kontinua rona opiniaun mai husi parte oi-oin, kona ba preokupasaun salariu minimu neebe dadaun aplika ba trabalhador sira kada fulan simu deit US$ 115. Salariu minimu laos Sindikatu trabalhador sira maka mesak deside maibe tenke konvida mos ajente ekonomiku sira hanesan nain ba loja, Supermerkadu, Empreza no Industria sira, ajente kooperativa sira no sira seluk-seluk tan, atu bele tulun no fo solusaun ba salariu minimu nee.
Iha oportunidade seluk, Deputadu David Mandati Dias Ximenes husi Bankada Partidu Frente de Revolusionariu Timor Leste Independente (FETILIN) dehan, presu sasan nesesidade bazika oras nee sae ba bebeik maibe salariu ba trabalhador sira kada fulan US$ 115, ida nee la balansu ho ema nia nesesidade moris.
“Hau hanoin salariu minimu agora nee US$ 115, sei aumenta tanba US$ 150, ida nee too ka lae ba trabalhador sira nia nesesidade. Uluk ita funu, malae sira mos halo ita hanesan nee, balun manan osan boot, balun manan osan kiik maka ita halo funu hodi liberta aan husi kolonializmu, neebe ohin loron ukun aan ona, salariu nee lahanesan, ema sira neebe eskola boot, sira nia salariu tenke sae, maib labele sae makaas liu fali sira neebe la eskola nee atu simu salariu hanesan dada iis hela iha rai tahu laran, nee labele akontese hanesan nee bebeik. Agora nee ita halimar ho assesor barak, haree tok assesor sira nee sira nia serbisu nee saida no relatoriu sira iha ga lae, para depois selu osan boot ba sira. Sei ita haruka ita nia assesor sira nee halo relatoriu, sira hatene halo tanba loron-loron sira serbisu no sira loron-loron iha neeba, sei sira la iha terenu, patraun bele hapara sira nia serbisu,” dehan nia.
Nia dehan koalia kona ba salariu nee, justisa iha ka lae, mesmu serbisu iha fatin ida, relatoriu nee tenke iha, saida maka nia halo, sei la iha relatoriu, ida nee halo serbisu laloos ona.
“Hau hanoin, governu atu hasae salariu minimu ba US$ 150 kada fulan mos sei la too atu responde trabalhador nia salariu kada fulan, tanba nesesidade baziku agora nee iha merkadu kontinua sae, governu hasae salariu minimu nee tuir reseitas neebe ita iha. Tenke haree mos ita nia funsionariu permanente sira nia salariu kada fulan hira no asesor sira kada fulan hira,” dehan David Mandati Dias Ximenes.
Iha sikun seluk, Bernardina Martins nuudar trabalhador iha Kompanhia Xineza Hudilaran husu ba governu atu deskute ona salariu minimu US$ 115 kada fulan tanba ikus-ikus nee, sasan nesesidade baziku sae makaas, inklui hela fatin kos nian mos kada fulan US$ 35 too US$ 40, sedauk sura tan ho konsumu loron-loron, fila ba knua labele halo buat ruma, tanba mai serbisu iha Dili mos aluga ema nia uma mak halo serbisu.
“Hau husu ba governu atu deskute ona salariu minimu neebe ami hein kleur ona maibe ate IX governu nia mandatu mos besik atu remata ona, maibe seidauk deskute kona ba lei salariu minimu nee,” dehan nia.
Iha biban nee, nia tau nafatin konfiansa ba IX Governu konstitusional neebe lidera husi Partidu Kongresu Nasional Rekonstrusaun Timorense (CNRT) ho Partidu Demokratiku (PD), atu tau matan ba salariu minimu nee, rona katak lori ona ba Parlamentu Nasional, maibe oras nee sira reseisu, espera fulan Setembru tinan 2026, bele deskute ona atu hadia povu nia moris.
Relasiona ho Salariu Minimu, Visi Primeiru Ministru, Ministru Koordenador Asuntu Sosial no ministru Dezenvolvimentu rural no Abitasaun rural, Mariano Assanami Sabino dehan, Kona ba Salariu Minimu, hatoo ona iha Konselhu Ministru atu deskute.
“Hau hanoin salariu Minimu, bainhira asume knaar Primeiru Ministru Interinu, momentu neeba nee, ita halo koordenasaun ona ho emprezariu sira, Empregador sira hamutuk ho Sekretariu Estadu Formasaun Profesional no Empregu (SEFOPE), agora konselhu Ministru hein deit, bain hira maka SEFOPE Aprezeta para ita halo aprovasaun, dehan nia.
Nia dehan, Kestaun ida nee, laos ona iha hau nia kompetensia, maibe sei halo koordenasaun ho I Visi Primeiru Ministru, Francisco Kalbuadi Lay tanba SEFOPE iha I Vise Primeiru Ministru nia okos.
(jos)







