DILI, STLTIMORLESTE.com – Ohin Mata Dalan Institute ba estudu estratejiku International (MDI-SIS) ho parseiru Tech For Good Institute husi Singapura no Malazia, organiza diskusaun Meja deronde liu-liu Dijitalizasaun Ekonomia ho sobre Asaltu Dijital, difini prioridade Timor Leste (TL) nia Ekonomia hodi adapta iha kompetisaun merkadu ASEAN.
Diskusaun meja deronde nee halao iha City 8 Manleunana Dili, Kinta (16/07/2026), konvida entidade prinsipal sira mai husi Governu, instituisaun publiku sira, akademiku nomos joven enterpreneurship ninian, Banku, Emprezariu, Sosiedade Sivil rona esforsu neebe ke halo ona, hodi kontribui ba prosesu dezenvolvimentu ba ekonomia dijital ninian, defini kona ba Dijital Ekonomia nian, liu-liu vizaun dijital TL nian ba tinan 2032 neebe hahu lao.
“Ita hotu hatene katak, dijital ekonomia hanesan plataforma importante ida neebe ke importante hodi bele ita kontribui ba ita nia estratejia diversifikasaun ekonomia iha ita nia rai TL. Loos duni governu deste tinan barak ba kotuk, hahu esforsu lubuk ida hodi bele kongkretiza kona ba dijitalizasaun ekonomia iha ita nia rain, neebe hatudu komitmentu, ba tinan 2032 ninian, neebe lao ona, inklui mos aprova ona dekretu lei ida, oinsa rekonhese kona ba dijitalizasaun dokumentu, asinatura eletronika no seluk tan neebe lao tiha ona, iha buat ruma neebe ke halo, maibe atu realiza ida nee ho diak tuir mehi neebe ita iha, ita tenke rekonhese ita nia dezafiu sira neebe kontinua infrenta, primeiru maka infraestrutura baziku neebe ajuda ita nia transformasaun dijital, realidade kualidade internet iha TL, sei sentraliza iha Dili maibe iha area remotas, suku no aldeia, velosidade internet ladiak,” dehan Chairman.
Valentil hodi hanesan Chairman MDI-SIS, Koko Valentil ba STL iha Salaun City 8 Manleuana Dili hafoin halao meja deronde ho parseru sira, Kinta (16/07/2026).
Nia haktuir tan katak, TL ninia kunhesimentu kona ba Dijitalizasaun, liu-liu ba ajente komersiante sira, nee sei naton atu ajuda prosesu lao diak.
“Iha diskusaun nee mos ami koalia kona ba governu tenke aprova ona lejislasaun ka lei kona ba seguransa sibernetika no protesaun ba data sira, para bele gia ita nia intervensaun sira para evita sasan sira neebe labele akontese iha ita nia rain, hanesan semana rua ba kotuk, ema sira neebe mai organiza jogu online no scaming center neebe afeita ba ita nia integridade estadu no ministeriu sira, buat nee tenke para ona, kestaun sira nee maka ohin lebanta iha sorumutu ohin,” dehan Koko.
Nia dehan, iha meja deronde nee iha konkorda katak dijitalizasaun ekonomia nee tenke involve ema husi ema hotu-hotu, tantu setor privadu, Governu, Sosiedade Sivil, akademiku, tenke kolabora ajuda prosesu nee lao.
“Hafoin ita sai membru Pleno ofisial ba komunidade Sudeste Aziatiku ka ASEAN, dijitalizasaun ekonomia laos sai ona obsaun maibe sai parte estratejiku ida neebe hakarak lakohi tenke iha, hodi ajuda ita nia setor privadu sira iha TL, bele asesu no halo kompetisaun iha ASEAN no ajuda Boa Governasaun iha ita nia rain, liu-liu serbisu publiku sira, melhoramentu kona ba sistema dijital iha Saude, Ekonomia, Agrikultura, Edukasaun no fatin seluk tan neebe dijital bele sai solusaun ba intervensan serbisu publiku lao ho diak,” afirma nia.
Iha biban nee, Arifah Sharifuddin nuudar Diretora Tech For Good Institute husi Singapura, dehan, iha sorumutu nee, fahe informasaun kona ba dijital Ekonomia hanesan potensia ba mudansa ekonomia, tanba nee prezensa iha TL, serbisu hamutuk ho MDI-SIS, hodi haree kona ba dijitalizaun nian, neebe ohin loron sai hanesan preokupasaun TL nian.
“Ami nia papel iha TL, serbisu hamutuk ho parte akademiku nian, fornese politika publika, liu-liu buka meus atu hadia sistema dijitalizasaun ekonomia iha TL,” dehan nia.
Nia dehan, TL nuudar membru ASEAN, politika publiku neebe nasaun ida nee iha ona,Ppresiza atu ajusta iha sistema sira nee, liu-liu ba membru ASEAN sira neebe abansadu tiha ona iha Dijitalizasaun Ekonomia no hanesan problema infraestrutura sira neebe sai kestaun iha TL nomos dijitalizasaun iha Pagamentu Iha area komersiu no eletroniku bele hadia atu iha futuru bele Melhora diak liu tan.
(jos)







