DÍLI, STLTIMORLESTE.com – Ministru Interiór (MI) orienta Servisu Migrasaun verifika no buka arguidu Scam Call Centre sira ne’ebé alegadamente halai sees husi Timor Leste ona.
Ministru Interiór (MI), Francisco da Costa Guterres, orienta Servisu Migrasaun atu verifika no buka tuir arguidu sira iha kazu Scam Call Centre ne’ebé alegadamente halai sees husi prosesu judisiáriu iha Timor Leste.
Francisco hateten, MI seidauk simu relatóriu kompletu kona-ba arguidu sira ne’ebé alegadamente halai, maibé autoridade kompetente agora halo verifikasaun no investigasaun atu determina situasaun loos.
“Ba informasaun ne’ebé levanta husi Membru Parlamentu Nasional kona-ba arguidu kazu Scam Call Centre nain 100 resin halai ona husi prosesu judisiál iha TL, ha’u haruka verifika hela,” dehan Francisco bainhira responde pergunta jornalista sira iha Palásiu Governu, Dili, hafoin reuniaun Konsellu Ministrus, Kuarta (26/08/2026).
Nia esplika, arguidu sira ne’ebé hetan medida koasaun hosi tribunál la’ós necessariamente tama ba prizaun, tanba medida hirak-ne’e bele inklui prizaun preventiva, aprezentasaun periódika ka medida seluk tuir desizaun tribunál.
“Kuandu iha ona medida koasaun no implementa ona, sira bele fila, tanba sira ne’e la’ós mai kastigu. Ida fali mak sira tenke tama nafatin atu halo aprezentasaun periódika,” hatete nia.
Ministru Francisco mós hateten katak autoridade sei verifika naran arguidu sira ne’ebé autoridade seguransa detein, atu haree se sira duni halai sees husi prosesu judisiáriu ka lae.
Nia garante katak sistema Servisu Migrasaun kontinua funsiona, maibé konsidera situasaun ne’e liu-liu liga ho prosedimentu legál no implementasaun medida koasaun ne’ebé tribunál determina.
“Hau garantia sistema Servisu Migrasaun nian la’o ho di’ak. Problema ne’e kona-ba prosedimentu legál, tanba ne’e mak investigasaun la’o dadaun,” akresenta nia.
Francisco mós fó avizu katak ema ne’ebé fasilita sidadaun estranjeiru sira ne’ebé envolve iha kazu Scam Call Centre atu sai husi Timor-Leste antes kumpri desizaun tribunál, bele hasoru medida rigor tuir lei.
Parlamentu Preokupa Arguidu Na’in-140
Antes, Membru Komisaun B Parlamentu Nasional, Deputadu David Dias Ximenes “Mandati”, levanta preokupasaun kona-ba arguidu kazu Scam Call Centre na’in-140 ne’ebé alegadamente halai sees husi Timor-Leste.
Deputadu Mandati husu autoridade kompetente, inklui Servisu Migrasaun no autoridade seguransa, atu reforsa kontrolu ba arguidu sira ne’ebé tama no sai husi territóriu Timor-Leste.
“TIR ne’e tenke artikula ho seguransa atu kontrola sira. Mezmu iha ne’e kontrola, iha fronteira mós tenke iha kontrola atu sira labele sai,” hatete nia ba jornalista sira iha Parlamentu Nasional, Tersa-feira (25/08/2026).
Nia konsidera Governu presiza hadi’a mekanizmu monitorizasaun ba sidadaun estranjeiru sira ne’ebé tama Timor-Leste, inklui atividade, fatin hela no durasaun estadia.
Deputada Virgínia Ana Belo, hosi Bankada Kongresu Nasional Rekonstrusaun Timor (CNRT), mós husu MI atu aumenta kapasidade no rekursu umanu iha Servisu Migrasaun.
Nia hateten katak Timor-Leste presiza dezenvolve sistema seguransa no monitorizasaun ne’ebé efetivu atu kontrola sidadaun estranjeiru sira, liuliu sira ne’ebé alegadamente viola kondisaun vistu.
Dadus Hatudu Arguidu 140 Halai
Tuir informasaun ne’ebé STL asesu husi fontes balun, arguidu kazu Scam Call Centre na’in 140 alegadamente halai sees husi prosesu justisa, ho situasaun ne’e liga ba mekanizmu kontrolu migrasaun ne’ebé konsidera seidauk efetivu.
Iha Bobonuk, autoridade detein arguidu na’in-96. Hosi númeru ne’e, arguidu na’in-7 kumpri despaxu tribunál no selu medida kausaun, enkuantu na’in-89 alegadamente halai sees.
Iha Tibar, autoridade detein arguidu na’in-61. Hosi númeru ne’e, tribunál aplika prizaun preventiva ba arguidu na’in-1, enkuantu na’in-60 hetan medida aprezentasaun periódika semanál.
Hosi arguidu na’in-60 ne’ebé hetan obrigasaun aprezentasaun periódika iha Tibar, na’in-51 alegadamente halai sees husi prosesu judisiáriu.
Dadus hirak-ne’e seidauk reprezenta konfirmasaun final kona-ba paradeiru arguidu sira hotu. Autoridade kompetente sei halo verifikasaun atu determina situasaun no paradeiru arguidu sira ne’ebé alegadamente halai.
(jos)







