DILI, STLTIMORLESTE.com — Ministru Justisa, Sérgio Hornai deklara katak, Governu kontinua halo esforsu atu hadi’a kondisaun iha prizaun sira, liu husi implementasaun sistema ne’ebé tuir padraun internasionál.
Ministru Justisa hatete, Diresaun Servisu Prizional kontinua buka dalan atu garante nesesidade bázika ba rekuzu sira, inklui ai-haan, bee, vestuáriu no ekipamentu nesesáriu ba sira nia moris loro-loron iha prizaun.
“Diresaun Servisu Prizional buka esforsu atu kompleta nesesidade hotu-hotu, tanba ita adopta sistema padraun internasionál ida ne’ebé ita tenke kumpri,” dehan Sérgio Hornai ba jornalista sira iha Palásiu Governu, Kuarta (26/08/2026).
Ministru hatutan, tuir estatutu servisu prizional, Governu buka kria kondisaun mínimu ne’ebé diak ba rekuzu sira no kumpri rekezitu nesesáriu atu bele fó prestasaun servisu ho kualidade.
Nia mós esplika katak orsamentu ba prizaun sira envolve pagamentu saláriu, sasan no servisu, inklui gastu kapitál ki’ik. Ho rekursu ne’ebé iha, Direksaun Servisu Prizional kontinua jere sira-nia servisu atu garante rekuzu sira bele hela iha ambiente seguru no trankilu.
Sérgio Hornai sublinha katak, rekuzu sira mós sidadaun sira ne’ebé hela kumpri pena tanba sira halo ona violasaun ba lei. Maski nune’e, sira tenke hetan tratamentu ho dignidade no respeitu.
Iha sorin seluk, akademiku husi Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), Rafael de Jesus, konsidera katak kria kondisaun diak iha prizaun importante, tanba prizaun la’ós de’it fatin atu kumpri kastigu, maibé mós fatin atu ajuda muda hahalok rekuzu sira.
“Hau hanoin ida-ne’e importante, atu kria kondisaun diak ba sira, tanba sira tama iha fatin ne’e atu kumpri sira-nia kastigu no halo mudansa ba sira-nia hahalok,” dehan Rafael de Jesus.
Nia hatutan, iha prizaun la’ós de’it rekuzu mane, maibé mós iha feto no labarik sira iha situasaun espesífika. Tanba ne’e, kondisaun no tratamentu ba sira presiza konsidera sira-nia nesesidade.
Enkuantu ne’e, jurista José Maria Guterres dehan prizaun la’ós fatin atu kondena ema de’it, maibé mós fatin atu transforma hahalok rekuzu sira, atu bainhira sira remata kumpri pena, sira bele fila fali ba sosiedade no la halo tan hahalok ne’ebé kontra lei.
Nia konsidera katak kria kondisaun ne’ebé diak iha prizaun importante, tanba rekuzu sira mós ema no sidadaun sira ne’ebé merese hetan tratamentu ho dignidade.
(ter)







