Ekonomia TL Kontinua La’o ho Maka’as

Negosiante sira iha merkadu Tuanaun neebe laiha fatin tuur faan sasan iha estrada ninin obrigatoriu tenke simu rai rahun, tanba estrada iha merkadu Tuanaun ateru ho rai mutin neebe bainhira transporte publiku no privadu liu, negosiante sira obrigatoriu simu rai rahun. (Foto: STL/Tomas Reis)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Atividade ekonomia Timor-Leste (TL) kontinua movimentadu, ho negósiu no konsumsaun komunidade aumenta, inklui atividade komérsiu durante tempu kalan.

Liafuan nee haktuir husi Ministru Komérsiu no Indústria (MCI), Nino Pereira ba jornalista sira iha edifisiu MCI, Segunda (14/09/2026).

Nia hatete, movimentu ekonomia iha Timor-Leste atualmente la’o ho diak, ne’ebé bele haree husi atividade negósiu no konsumsaun komunidade.

Nia hatete, kompara ho situasaun uluk, atividade komérsiu iha tempu kalan agora kontinua to’o tuku 11, ho vendedor sira no konsumidór sira nafatin halo transasaun.

“Uluk to’o deit tuku 7 no 8 para ona, agora to’o tuku 11 oras mos sei la’o hela. Nee signifika atividade ekonomika nee la’o makas, ne’ebé ita nia ekonomia nee la’o maka’as,” dehan Nino.

Nia mos hatudu aumentu importasaun kareta no motor nu’udar indikadór ida ne’ebé bele hatudu movimentu ekonomia. Tuir dadus Ministériu Komérsiu no Indústria, iha 2026, kareta besik 4.000 tama ona ba Timor-Leste, enkuantu motor besik 20.000 to’o metade tinan.

Nino hatete, númeru importasaun ne’e presiza haree husi perspetiva oioin, tanba Timor-Leste nafatin hasoru dezafiu kiak, maski atividade negósiu no konsumsaun komunidade kontinua movimentadu.

Nia subliña katak, responsabilidade atu kombate kiak la’ós de’it Governu nia responsabilidade, maibé presiza esforsu husi komponenti hotu iha Estadu no komunidade.

“Responsabilidade nee la’ós de’it husi Governu nian, maibé komponenti hotu husi Estadu nian tenke halo esforsu atu ita sai ajente ba transformasaun no redusaun kiak iha nasaun,” nia hatete.

Nia katak, Governu sei kontinua fó atensaun ba kestaun kiak no buka medida sira atu promove kresimentu ekonomia no hadi’a moris povu.

Nino mos hatudu katak númeru ema Timor-Leste ne’ebé servisu iha rai liur, vizitante internasionál sira ne’ebé mai Timor-Leste, no atividade setor privadu sai fator sira ne’ebé kontribui ba movimentu ekonomia.

Tuir nia, atividade vendedor sira, liuliu sira ne’ebé fa’an ai-han iha tempu kalan, mos kontribui ba movimentu ekonomia tanba konsumidór sira kontinua sosa to’o oras kalan.

Nino fiar atividade ekonomia bele kontinua dezenvolve bainhira Timor-Leste asume responsabilidade rejionál iha ASEAN, ne’ebé bele loke oportunidade foun ba negósiu, investimentu no kooperasaun ekonomia.

(dom)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *