Tabaku Kontinua Sai Dezafiu Saude Publika

Foto: Espesial

DILI, STLTIMORLESTE.com – Uza tabaku kontinua sai hanesan dezafiu saude publika ida neebe boot iha nasaun ida nee. Tuir Enkeritu Nasional ba Fator Risku Moras Naun-Transmisivel (NCDs), besik 60% husi populasaun adultu iha Timor Leste uza tabaku iha forma oioin. Prevalensia nee aas liu ba mane ho 77.5 %, enkuantu ba feto mak 44.6 %.

Liafuan nee haktuir husi Visi Ministru Fortalesimentu Institusional Saude, José dos Reis Magno iha okaziaun serimonia assinatura Memorandu Entendimentu (MoU) entre Ministeriu Saude ho Vital Strategies, iha Palacio das Sinzas Kaicoli, Kinta nee (18/06/2026).

Nia dehan, dadus sira nee preokupante tebes, tanba uzu tabaku mak fator risku boot ida ba moras kardiovaskular, kankru, moras respiratoriu kroniku, no moras naun-transmisivel seluk, maske hasoru dezafiu sira nee, TL hatudu ona komitmentu politiku neebe forte ba kontrolu tabaku, husi tempu neebe nasaun nee sai parte ba Konvensaun Kuadru ba Kontrolu Tabaku husi WHO.

Ita foti ona pasu importante sira, inklui promove fatin publiku neebe livre husi tabaku, avizu ho imajen iha produtu tabaku sira no fortalesimentu ba medidas taxa tabaku. Akordu ohin nian harii bazeia ba rezultadu sira no reprezenta faze foun ida iha ita-nia resposta nasional, liuhusi inisiativa neebe hetan apoiu husi Vital Strategies, MS sei fortalese liutan politika kontrolu tabaku, lejislasaun, no mekanizmu sira, nee inklui mellora implementasaun ba lei sira neebe iha ona, hasae kordenasaun multisetoral, fortalese sistema monitorizasaun ba kumprimentu, apoiu reforma polítika neebe alinhadu ho FCTC husi WHO, no haburas konsiensializasaun publika kona-ba perigu husi uzu tabaku. Nuudar parte husi ita-nia ajenda ba fortalesimentu institusional, MS komprometidu atu garante katak polítika sira laos deit dezainadu ho diak, maibe mos implementadu no monitorizadu ho efikas. Parseria ho Vital Strategies, hamutuk ho apoiu tekniku husi Organizasaun Mundial Saude (WHO) iha Timor-Leste, sei ajuda ita atu hamenus falha hodi garante katak intervensaun kontrolu tabaku too ba komunidade sira, dehan nia liu husi komunikadu neebe STL asesu Sesta (19/06/2026).

Nia katak, momentu nee mos signifikativu iha kontestu TL nian neebe aumenta koperasaun saude rejional no global MS mprometidu atu alinha esforsu nasional sira ho pratika diak rejionáa no internasional sira iha kontrolu tabaku no prevensaun moras naun-transmisivel.

“Permite hau atu reafirma MS nia komitimentu forte ba implementasaun susesu husi inisiativa nee. Ami rekonhese katak kontrolu tabaku neebe efikas presiza koperasaun sustentadu husi setór governamentál sira, sosiedade sivíl, parseiru dezenvolvimentu, no komunidade sira. Nee laós deit prioridade saúde nian, maibe mos imperativu dezenvolvimentu no ekonomiku, no liuliu responsabilidade ida atu proteje jerasaun agora nian no futuru, dehan nia.

Liu husi biban nee Visi Ministru hatete, asinatura MoU entre MS no Vital Strategies, akordu nee reprezenta pasu signifikativu ida ba esforsu koletivu atu fortalese kontrolu tabaku iha TL tuir Konvensaun Kuadru ba Kontrolu Tabaku (FCTC) husi WHO, ba periodu fulan 12.

(dom)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *