DILI, STLTIMORLESTE.com – Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili (TJPID) iha loron Tersa nee (14/07/2026) halao julgamentu ba arguidu inisial MdC, neebe komete krime hasoru ofendida inisial MEdJA no GLdOA.
Iha indisius neebe natoon iha autus katak, arguidu hanesan Funsionariu Publiku no mos assume kargu nuudar Diretor Unidade Kuarentina no Bio Seguransa dezde fulan Agostu 2023 too loron 31 Dezembru 2025, atual hanesan Xefe Departementu Animais.
Ofendida MEdJA hanesan nain ba empreza Siluk 245 Unipessoal, Lda, neebe harii dezde tinan 2000 nomos iha loja ho naran Bloom Flores, lokaliza iha Aldeia Lirio, Suku Motael, Postu Administrativu Vera Cruz.
Ofendida GLdOA hanesan nain ba empreza Fresh Marimel Flower and Fruit Unipessoal, Lda, neebe harii dezde tinan 2017 atual muda fali ho naran Amel Flores, Unipessoal, Lda, lokaliza iha Aldeia Lesidere, Suku Bidau, Postu Administrativu Na’in Feto.
Ofendida sira nia atividades importasaun aifunan nee kada semana bele dala rua ka tolu (2/3) depende mos ba ezijensia merkadoria.
Iha loron 10 Novembru 2023, momentu neeba ofendida nain rua halo pedidu legal ba lisensa importasaun ho tipu Import Permite (I.P) hodi submete ba arguidu, maibe arguidu lakohi asina ho razaun kontra lei no la tuir regras, ofendidu sira husu atu arguidu esplika, maibe arguidu la esplika no hirus hateten katak “hau dehan la hatama, la hatama imi ba buka lei rasik”.
Iha situasaun ida nee, arguidu la asina no aprova ofendida sira nia dokumentu refere halo ofendida sira nia aiufunan neebe prepara atu importa mai Timor Leste hetan estragus nomos atividades importa aifunan labele lao no tenki paradu durante fulan rua (2).
Arguidu hatene katak nia komportamentu nee hatudu katak nia la hatene norma no prosedimentu legal sira konaba prestasaun servisu publiku haluha tiha dever jeral sira lealdade, obediência, zelu no izensaun nian.
No mos dever espesial sira funsionariu publiku nian neebe labele hetan vantajen husi ninia pozisaun, atu asegura transperensia no nuudar administrativu no finanseiramente responsavel atu ezerse nia funsaun sira.
Arguidu abuzu nia poder hanesan Diretor Kuarentina hodi viola deveres inerentes iha nian funsaun ho intensaun hodi hamosu prejuizu ba ofendida sira.
Konsekuensia husi hahalok arguidu nian hamosu prejuizu patrimonial ba ofendida sira.
Arguidu halo ho forma livre, deliberada no konsientemente hodi abuzu nia poder hanesan Diretor Kuarentina no viola dever inerentes iha nia funsaun hodi hamosu prejuizu ba ofendida sira.
Arguidu mos hatene katak nia hahalok nee tuir lei bandu no hetan kastigu husi lei penal.
Tanba nee, konstitui arguidu ho naran temi iha leten nuudar autor material ho forma konsumada pratika krime ida Abuzu Poder, previstu no punidu tuir artigu 85 husi Lei Nu 7/2020, loron 26, fulan Agostu, konaba Medida Prevensaun no Kombate Korrupsaun.
Hatan ba faktus nee arguidu deklara, akuzasaun neebe iha balu loos no balu lalos.
Arguidu deklara katak, nia fatin ema barak mak ba trata dokumentus hodi hatama sasan mai iha teritoriu Timor.
Arguidu deklara, ema sira neebe ba trata dokumentus, kuandu la tuir regra kuarentina nian arguidu tenke esplika, maibe konaba lezada nain rua, arguidu la konhese sira nia oin, tanba ema barak mak ba trata dokumentus iha neeba.
Arguidu deklara tan, tuir regra atu importa ai funan husi liur mai tenke iha karta lisensa importasaun mak foin bele hatama ai funan mai iha Timor. Normalmente sira hatoo pedidu ba iha kuarentina plantas, priense formulariu neebe iha.
Arguidu esplika, konaba dehan la autoriza hatama ai funan mai, ida nee nia parte la iha konhesimentu.
Aleinde nee lezada MEdJA deklara katak, konhese arguidu tanba sempre ba trata lisensa atu hatama ai funan. Lezada deklara momentu neeba lezada haruka uluk nia staf ida ba uluk hodi trata dokumentus, maibe la iha solusaun hodi impede sira nia negosiu.
Lezada deklara, iha momentu neeba bainhira arguidu hahu nia knaar, lezada sira susar ona order ai funan hodi hatama mai iha Timor. Tanba nee lezada husu ba nia staf katak, tanba sa ita labele hatama ai funan, lezada nia staf dehan deit, sira husi parte kuarentina dehan ita labele hatama ai funan, tanba dehan ita kontra lei.
Lezada deklara, depois sira ba halo aproximasaun ho arguidu no arguidu deklara katak, buat neebe hau fo sai tenke ezekuta.
Lezada deklara, negosiu faan ai funan neebe iha, fo servisu ba ema nain tolu, nain rua selu tuir estandar US$ 115 no nain ida selu US$ 175, inklui selu mos ba fatin neebe aluga. Maibe fulan rua nee sira nia atividade la lao, lezada kontinua selu ema nain tolu neebe servisu no fatin aluga, ida nee mak lezada sofre prejuizu.
Rona tiha lezada, Tribunal adia ba loron seluk.
Prosesu julgamentu nee prezide husi Juiz Singular Ersilia de Jesus, Ministeriu Publiku (MP) reprezenta husi Prokurador Rafael Gusmao, arguidu hetan asistensia legal husi Defensor Publiku Fransisco Martins.
(ter)







