DILI, STLTIMORLESTE.com – Relasiona ho komemorasaun loron Nasional Funsaun Publika (FP) nian, neebe mak sei selebra iha loron Kuarta (15/07/2026), Provedor Direitu Umanu no Justisa (PDHJ) husu ba funsionariu publiku liu-liu ba Administrasaun Publika sira tenke halo reflesaun ba idak-idak nia servisu.
Tuir Provedor Direitu Umanu no Justisa, Virgilio da Silva Guterres katak, entidade haat hanesan PDHJ, Komisaun Funsaun Publika, Diresaun Patrimoniu Estadu no Komisaun Anti Korupsaun, neebe mak organiza atividade ida nee husu atu kontinua halao servisu, tanba loron aban komemora loron Nasional Funsaun Publika nian, nunee hahu halo reflesaun konaba servisu sira neebe mak halo iha ida idak nia repartisaun ka instituisaun.
“Loron aban komemora loron Nasional Funsaun Publika nian, lori ita atu hanoin fila fali ita nia kompromisu profisional sira iha momentu ita halo juramentu iha tomada pose, atu simu kargu sira neebe ita halo no mos halao funsaun hanesan funsionariu publiku, ita nia kompromisu no mos ita nia liafuan neebe kanta iha marsa funsaun publika nia koalia konaba dedikasaun admegasaun. Tanba nee loron aban ita atu reflete fila fali ba ita nia esforsu sira neebe lori ita ba halo Administrasaun Publiku ida neebe integridade ezemplu nepotizmu la iha politizmu, la iha koruptizmu, entaun ida nee ita buka atu halo refleksaun hodi hanoin fila fali, katak servi ita nia sidadaun sira ho integridade ho firmeza atu nunee objetivu prinsipal atu lori moris diak ba povu nee sai realidade,” dehan Virgilio da Silva Guterres ba jornalista sira liu husi Konferensia Imprensa, iha edifísiu KFP, Matadouro, Tersa (14/07/2026).
Nia esplika, ba responsavel sira neebe servisu iha lina ministerial sira atu mantein ho komunikasaun saudavel ho funsionariu publiku, atu nunee koezaun profisionál iha idak-idak nia entidade hodi bele metin liu tan ba tinan ba tinan kontinua manan konfiansa husi sidadaun sira.
Nia dehan, sira seidauk halo levantamentu hanesan Provedor, buat barak neebe sai referensia ba Provedor Direitu Umanu nia mak entidade neebe mak protesaun publiku ba ita nia sidadaun liu-liu ba sira neebe mak vulneravel, ferik sira, onan feton sira neebe mak isin rua, ema ho defisiensia sira nee mak dala ruma sempre hatoo keixa katak, dala ruma atendimentu ba sira ladun satisfaz.
Nia sublina, durante nee PDHJ simu reklamasaun barak husi sidadaun sira konaba atendimentu publiku nia, tanba nee iha ambitu komemorasaun ida nee atu fo hanoin ba responsavel sira atu bele hadia prestasaun servisu iha ida idak nia fatin.
Provedor afirma, reklamasaun barak ba sira mak konaba atendimentu nia. Tanba nee, iha komemorasaun ida nee fo hanoin mos ba responsavel masimu sira ho diretor sira iha entidade atu bele hadia. Nunee mos ba funsionariu sira tenke mai ho pontualidade laos mai atu konta istoria halo buat sira neebe mak la tama iha tarefa servisu nia. No Komunikasaun karik mai tarde ou falta tenke rekere justifikasaun.
Iha fatin hanesan, Reprezentante Komisariu Komisaun Funsaun Públika, Jorge Paiva hatutan, funsionariu Administrasaun Publika hanesan servidor ba estadu no nasaun tenke inisiativa hodi fo liberdade no moris responsabilidade, liu liu ba direjente sira atu kontrolu nia funsionariu sira, tanba kada tinan funsionariu Administrasaun Publika sempre hetan avaliasaun dezempenu.
“Ita hanesan servidor estadu tenke iha inisiativa ida no hanoin katak liberdade no moris responsabilidade, ida nee kabe ba kompetensia kada Direjente Instituisaun atu halo kontrolu ba iha elementus sira nee ho masimu,” dehan nia.
Nia afirma, tinan nee iha avaliasaun dezempenu neebe husu ba direjente sira halo avaliasaun nee labele halo avaliasaun ho fuan ida nee la dun diak, avaliasaun tuir prestasaun ida idak nia, se nia merese hetan muito bem tenke fo muito bem merese bom tenke fo bom, tanba iha neeba iha mekanizmu haat, muito bom, bom, sufisiente no insufisiente. Entaun ida neebe mak merese hetan muito bom tenke fo ida neebe labele dehan, laos nia maluk ka nia familia fo muito bom nee signifika katak, ita la iha sentidu pertensia nee labele, tanba Administrasaun Públika mak funsionamentu estadu dudu dezenvolvimentu ba susesu politika ida nian mai husi Administrasaun nian.
(ter)







