Ministru Justisa Husu Hases Aan Husi Iregularidade

Ministru Justisa (MJ), Sergio Hornai. (Foto: STL/Jeniche da Costa)

DILI, STLTIMORLESTE.com — Ministru Justisa husu funsionáriu sira atu hases aan husi asaun ne’ebé bele tama iha iregularidade ka ilegalidade. Pedidu ne’e mai depois mosu informasaun kona-ba deskonfia mosu iregularidade iha Diresaun Jerál Servisu Rejistu no Notariadu.

Ministru Justisa Sèrgio Hornai hateten, nia hanesan autoridade responsável, nafatin fó hanoin ba funsionáriu sira atu hala’o servisu tuir kompeténsia, objetividade no responsabilidade, hodi evita konflitu interese no asaun ne’ebé bele konsidera iregular ka ilegal.

“Hanesan Ministru Justisa no mos autoridade, hau fó hanoin nafatin atu hases aan husi aktu sira ne’ebé monu ba iregularidade no ilegalidade. Halo servisu deit tuir kompeténsia ne’ebé atribui ba ita iha instituisaun públika estadu nian, ho objetividade no responsabilidade atu evita konflitu sira,” dehan Sérgio Hornai ba jornalista sira iha Palásiu Governu, Kuarta (26/08/2026).

Sérgio Hornai hatutan katak, relasiona ho informasaun kona-ba iregularidade iha área notariadu, nia ministériu bolu ona Diretor Jerál Servisu Rejistu atu hetan informasaun kona-ba situasaun ne’e no halo medida sira tuir lei.

Nia dehan, informasaun ne’e bele sai baze ba autoridade kompetente, inklui Polísia kriminal atu hala’o investigasaun tuir kompeténsia legal ne’ebé iha.

Ministru Justisa esplika katak, to’o agora, seidauk iha averiguasaun administrativa kona-ba kazu ne’e. Nia hein katak servisu inspesaun no auditoria iha Ministériu Justisa bele hala’o averiguasaun hodi hatene klaru kona-ba envolvimentu ofisiál ka funsionáriu sira iha Direksaun Jerál Servisu Rejistu no Notariadu.

Tuir nia, rezultadu no rekomendasaun husi prosesu averiguasaun sei determina medida tuirmai, inklui atu hatene se iha funsionáriu ruma ne’ebé envolvidu iha asaun ne’e no saida mak sira nia responsabilidade.

Enkuantu ne’e, akademiku Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), Rafael de Jesus, hateten katak funsionáriu públiku tenke hala’o servisu tuir regra no prosedimentu ne’ebé vigora.

Nia konsidera katak, se iha indikasaun funsionáriu ruma hala’o servisu la tuir regra, tenke submete ba prosesu averiguasaun hodi determina faktu no responsabilidade.

“Ha’u hanoin funsionáriu sira tenke hala’o servisu tuir ordem ne’ebé iha. Se maka hala’o servisu la tuir ida ne’e, tenke submete ba averiguasaun hodi hatene lolos,” dehan Rafael de Jesus.

Rafael mos apela ba públiku atu la nonok bainhira hare asaun funsionáriu ne’ebé suspeitu la tuir regra, maibé tenke hato’o informasaun ba superior hierárkiku ka autoridade kompetente, hodi evita atu asaun hanesan ne’e kontinua akontese.

Jurista José Maria Guterres mos hateten katak funsionáriu hotu-hotu iha obrigasaun atu hala’o servisu tuir kompromisu no regulamentu ne’ebé aplika. Maibé, se iha alegasaun katak funsionáriu ruma halo sala, tenke liu hosi prosesu averiguasaun antes determina katak iha duni violasaun ka lae.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *