Governu fó Toleránsia Pontu Preladus

DÍLI, STLTIMORLESTE.com – Governu Timor Leste fó toleránsia pontu iha 1 no 10 Setembru 2026, ba funsionáriu no trabalhador sira atu partisipa serimónia preladus Katólika.

Desizaun ne’e hakerek iha Despaxu Primeiru Ministru Nú. 12/PM/VIII/2026, ne’ebé determina toleránsia pontu durante loron tomak iha 1 Setembru, no iha 10 Setembru hahú husi tuku 12:00.

Konselhu Ministrus, iha komunikadu loron 26 Agostu 2026, hateten katak Igreja Katólika iha relasaun istórika no inseparável ho povu Timor-Leste, liuliu iha área fiar, rezisténsia espirituál no komunidade.

Governu konsidera katak preladus Katólika sira ne’ebé hala’o knaar pastorál iha Timor-Leste husik legadu importante ba além husi esfera relijioza no tama ona iha identidade nasional.

Restu mortais Dom Jaime Garcia Goulart, Dom José Joaquim Ribeiro no Monsenhor Martinho da Costa Lopes sei to’o mai Timor-Leste iha loron 1 Setembru.

Enkuantu restu mortais Dom Alberto Ricardo da Silva sei rate iha Cemitério Maloa-Ailok Laran, Díli.

Iha loron 1 Setembru, Igreja Katólika, iha koordenasaun ho Governu, sei organiza serimónia atu simu no fó omenajen ba restu mortais preladus sira iha Aeroportu Internasionál Prezidenti Nicolau Lobato.

Iha loron 10 Setembru, Igreja Katólika sei organiza serimónia omenajen iha Tasi Tolu, ne’ebé sei kontinua ho serimónia funeral iha Sé Katedrál Díli.

Toleránsia pontu ne’e bazeia ba alínea a), númeru 2, Artigu 7.º, Lei Nú. 10/2005, loron 10 Agostu, ne’ebé alteradu liuhusi Lei Nú. 3/2016, loron 25 Maiu, no Lei Nú. 10/2023, loron 5 Abril.

Despaxu ne’e aplika ba funsionáriu, ajente no traballadór hotu-hotu ne’ebé hala’o atividade iha administrasaun direta Estadu, tantu iha nível sentrál ka servisu desentralizadu, no mos orgaun administrasaun indireta.

Maibé, rekursu umanu sira ne’ebé, tanba natureza atividade, presiza nafatin servisu durante períodu ne’e, sei esklui husi toleránsia pontu.

Dirijente máximu servisu sira tenke garante kontinuidade no kualidade servisu públiku, no fó dispensa equivalente husi dever assiduidade ba rekursu umanu sira iha loron seluk, tuir nesesidade servisu.

(jos)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *