DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta hatete, liu 99% hosi populasaun Timor-Leste asesu ona ba eletrisidade, ne’ebé sai hanesan servisu esensiál ba saúde, edukasaun, seguransa, komunikasaun no atividade ekonómika iha família no komunidade.
Prezidente Repúblika hato’o deklarasaun ne’e iha nia diskursu durante Sesaun Solene Abertura IV Sesaun Lejislatura ba VI Lejislatura iha Parlamentu Nasionál, Dili, Tersa (15/09/2026).
“Agora daudaun, liu 99% hosi populasaun iha asesu ba eletrisidade, servisu esensiál ida ba saúde, edukasaun, seguransa, komunikasaun no atividade ekonómika hosi família no komunidade sira,” dehan Prezidente Repúblika José Ramos-Horta.
Iha diskursu ne’e, Prezidente mós hatudu progresu iha setór saúde, liuliu aumentu númeru médiku iha Timor-Leste.
Prezidente hatete, iha tinan 2002, Timor-Leste iha de’it médiku na’in 20 resin kada abitante millaun ida. Maibé, ohin loron, númeru médiku aumenta ona liu 1.400.
Konaba kresimentu ekonomia no kréditu ba setór privadu, Prezidente Repúblika José Ramos-Horta mós hatete kresimentu ekonomia naun-petrolífera kontinua pozitivu, atinji 4,6% iha 2025 no 5% iha períodu referénsia ikus liu, iha fulan-abril 2026.
Iha tempu hanesan, inflasaun omóloga hamriik iha 0,5%, enkuantu variassaun folin mensál maka 0,2% de’it, ne’ebé kontribui atu prezerva kbiit sosa família sira-nian.
Projesaun sira ba tinan 2026 tomak hatudu taxa média inflasaun nian entre 1,9% no 2,2%, ne’ebé reflete, entre fatór sira seluk, evolusaun kustu importasaun no kombustível.
Iha 2025, kréditu ba setór privadu aumenta 14,1%, atinji maizumenus dolar amerikanu millaun 724,4. Aumentu ne’e reflete kapasidade finansiamentu ne’ebé boot liu liuhosi sistema bankáriu no espansaun atividade ekonómika privada.
“Maibé ita presiza asegura katak espansaun kréditu ida-ne’e to’o mós ba empreza mikro, ki’ik no médiu sira, ba agrikultór sira, ba emprezáriu foin-sa’e sira no ba família sira ne’ebé buka atu kria meiu rendimentu ne’ebé sustentável,” dehan Prezidente Repúblika.
Prezidente Repúblika mós hato’o preokupasaun kona-ba saúde inan no oan, liuliu mortalidade infantil, kuidadu partu no malnutrisaun iha labarik sira.
Taxa fertilidade tun hosi oan 5,7 ba feto ida iha períodu 2009–2010, ba 4,2 iha 2016, no to’o 3,4 iha 2025–2026.
Iha kuidadu partu, proporsaun partu sira ne’ebé hetan tulun hosi profisionál saúde kualifikadu aumenta hosi 33% iha 2009–2010, ba 60% iha 2016 no 78% iha 2025–2026. Maibé, Prezidente hatete progresu ne’e presiza akompaña ho melloria kualidade no kontinuidade kuidadu saúde.
Dadus DHS3 hatudu katak 88% hosi feto sira simu kuidadu pré-natal hosi profisionál kualifikadu ida, maibé 71% de’it maka iha pelumenus vizita pré-natal dala haat.
Hafoin partu, feto 56% de’it simu konsulta pós-natal iha oras 48 dahuluk, períodu ne’ebé komplikasaun grave sira bele akontese ba inan no bebé foin moris.
Prezidente subliña katak saúde inan no oan tenke haree hanesan korrente ida ne’ebé kontinua, hahu hosi molok isin-rua, durante isin-rua, bainhira partu no iha loron no fulan dahuluk moris labarik nian.
(eme)







