Instala TSJ Reforsa Direitu Fundamental Sidadaun Konfiansa iha Justisa

Prezidente Republika Jose Ramos Horta. (Foto: STL/Emerenciana Pinto)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), José Ramos Horta hatete, instalasaun ba tribunal superior Justisa sei forsa estadu direitu no protesaun direitu fundamental no sidadaun sira konfiansa iha justisa.

“Instalasaun Tribunál Superiór Justisa nian sei reforsa Estadu Direitu, protesaun ba direitu fundamentál sira, unidade jurisprudénsia nian no sidadaun sira-nia konfiansa iha Justisa. Ita presiza Justisa ne’ebé lalais liu no asesivel liu no mekanizmu efikás ba rezolusaun konflitu, inklui disputa ekonómika no komersiál. Tanba ne’e, ita tenke fortalese seguransa jurídika, simplifika lisensiamentu, hadi’a koerénsia regulatória, evita dupla tributasaun, promove protesaun investimentu no dezenvolve mekanizmu arbitrajen komersiál ne’ebé aliña ho prátika di’ak liu internasionál sira,” dehan Prezidente Republika liu husi nia diskursu iha PN, Tersa (15/09/2026).

Maibé seguransa jurídika mós tenke proteje sidadaun no negósiu ki’ik sira kontra situasaun esplorasaun ekonómika.

Sidadaun no empreza barak maka hasoru difikuldade atu hetan empréstimu liuhosi sistema bankáriu formál. No, bainhira sira konsege asegura finansiamentu, kondisaun kréditu no enkargu finanseiru sira bele sai todan liu ba empreza ki’ik sira no família sira ho rendimentu limitadu.
Bainhira kréditu formál la disponivel ka la asesivel, ema balun ikusmai rekorre ba empréstimu informál sira.

“Ami simu ona relatóriu sira-ne’ebé preokupante kona-ba situasaun sira iha-ne’ebé kobra taxa juru sira ne’ebé aas tebes, ne’ebé bele to’o 10%, 20% ka mezmu 30% kada fulan, hodi tau devedór sira iha situasaun dívida nian ne’ebé sai pratikamente imposivel atu ultrapasa,” dehan PR Horta.

Nune’e urjente tebes atu Governu no Parlamentu Nasionál avalia no reforsa kuadru legál ne’ebé aplikavel ba kréditu informál no ba prátika uzura no kobransa dívida abuziva, hodi estabelese limite klaru, mekanizmu denúnsia, protesaun ba vítima sira no sansaun efetivu ba prátika ilegál sira.

“Ita mós presiza kria kondisaun sira ne’ebé di’ak liu atu nune’e sidadaun sira, agrikultór sira, traballadór sira,no empreza mikro, ki’ik no médiu sira bele hetan asesu ba kréditu formál, responsavel ho kustu ne’ebé razoavel, liuhosi fortalesimentu mekanizmu garantia, mikrofinansiamentu no instrumentu finanseiru sira seluk ne’ebé adekuadu ba ita-nia realidade. Ita labele harii ekonomia ida ne’ebé produtiva se ita-nia emprezáriu sira labele finansia sira- nia negósiu,” dehan PR Horta.

Xefe Estadu hatete, kréditu tenke sai instrumentu dezenvolvimentu nian, la’ós armadilha ida ne’ebé kondena família sira no empreza sira ba siklu dívida nian ne’ebé laiha rohan.

“Nune’e mós, ita tenke estuda mekanizmu sira ba reestruturasaun ka, bainhira legalmente justifikavel, perdaun dívida balu, partikularmente iha kazu sira ne’ebé família ka emprezáriu ki’ik sira hetan sira-nia an iha situasaun vulnerabilidade ekonómika no iha-ne’ebé dívida ne’e sai la sustentável. Mekanizmu sira-ne’e tenke estabelese ho kritériu ne’ebé klaru, transparénsia no responsabilidade, prevene abuzu sira no garante katak sistema finanseiru kontinua funsiona ho forma sustentável. ta mós tenke halo revizaun ba efisiénsia no sustentabilidade Empreza Públika no Institutu Públiku sira,” katak Horta.

Estadu iha Empreza Públika 8, partisipa iha Sosiedade Anónima sira 2 no iha Institutu Públiku liu ruanulu. Númeru sira-ne’e, tuir Prezidente nia hanoin, maka’as liu, se konsidera dimensaun ekonómika no sosiál País nian.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *