PLP Husu Komisaun Rekrutamentu PNTL Asegura Transparénsia no Aprende Husi Fallansu

Deputada Maria Angelina Sarmento (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Bankada Partidu Libertasaun Popular (PLP) iha Parlamentu Nasionál (PN) husu Komisaun Rekrutamentu PNTL atu garante transparénsia no kumprimentu ba kritériu iha prosesu rekrutamentu kadetes foun.

Prezidente Bankada PLP, Maria Angelina Sarmento hato’o pedidu ne’e ba jornalista sira iha Parlamentu Nasionál, Kuarta (16/09/2026).

Angelina husu Komisaun Rekrutamentu atu aprende husi falhas ne’ebé akontese iha prosesu rekrutamentu anterior no evita interferénsia ka konflitu interese iha prosesu seleksaun.

“Komisaun rekrutamentu ne’e tenke aprende husi sala ne’ebé sira halo ona foin lalais ne’e. Falhansu totál kona-ba prosesu rekrutamentu kadetes foun PNTL nian, tanba uza koneksaun hanesan família hodi fó oportunidade ba oan sira ne’ebé inan-aman PNTL ona, ne’ebé mak hetan liu oportunidade,” hatete Maria Angelina Sarmento.

Nia afirma katak, rekrutamentu kadetes PNTL tenke fó oportunidade hanesan ba Timor-oan hotu, tuir kritériu no prosedimentu ne’ebé estabelese.

“Estadu RDTL ne’e la’ós unipessoál, Lda., ne’ebé ema ida halo sala no nunka sai lisaun atu aprende hodi hadi’a ba futuru,” dehan nia.

Angelina mós lamenta informasaun kona-ba prosesu reverifikasaun ne’ebé, tuir nia, identifika kandidatu balun ne’ebé la kumpre rekizitu sira, inklui alegasaun kona-ba kandidatu ne’ebé iha ligasaun ho Indonézia.

Nia refere mós ba prosesu rekrutamentu anterior ne’ebé, tuir nia, Primeiru-Ministru intervein hodi anula desizaun no determina atu uza regra no sistema foun, inklui formasaun komisaun rekrutamentu foun no independente.

CNRT Husu Kumpre Kritériu Rekrutamentu

Enkuantu ne’e, Xefe Bankada CNRT, Patrocínio Fernandes dos Reis, hateten katak nia seidauk simu informasaun ofisiál kona-ba alegasaun katak Komisaun Rekrutamentu identifika sidadaun Indonézia balun iha lista kandidatu ba vaga kadetes PNTL.

Patrocínio husu Komisaun Rekrutamentu atu fó atensaun máximu ba kritériu no regra sira ne’ebé Governu estabelese ona ba prosesu rekrutamentu.

“Ita hein katak rekrutamentu ne’e ba Timoroan sira. Regras no prosedimentu hatur iha matadalan ba prosesu rekrutamentu nian, no rekrutamentu ne’e buka atu nakloke ba públiku hodi halo observasaun no fiskalizasaun, hodi asegura katak prosesu bele la’o tuir espetativa ema hotu nian no bele to’o duni objetivu ne’ebé Governu hakarak atu atinje, atu reforsa ita-nia situasaun seguransa ba povu no nasaun,” hatete Patrocínio Fernandes.

Provedór Husu Verifikasaun Estadu Sidadaun

Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio Guterres “Lamukan”, mós hateten katak, se iha dokumentu ka evidénsia ne’ebé komprova kandidatu ida nu’udar sidadaun estranjeiru no la’ós sidadaun Timor-Leste, kandidatu ne’e tenke esklui hosi prosesu rekrutamentu, tuir lei no regra ne’ebé aplika.

Nia esplika katak prosesu rekrutamentu iha funsaun públika iha Timor-Leste tenke destina ba sidadaun Timor-Leste, maibé antes halo desizaun, autoridade kompetente tenke verifika dokumentus no estadu sidadaun kandidatu nian.

“Ita hatene prosesu rekrutamentu ne’e destinadu ba sidadaun Timoroan, maibé presiza konfirma. Bele mós nia hela iha estranjeiru, maibé komprova katak nia iha pasaporte, iha buat ruma mak ita presiza haree. Sidadaun Timor-oan bele iha direitu ba dupla nasionalidade, Portugés no bele mós nasionalidade sira seluk. Ida-ne’e presiza konfirma mós,” hatete Virgílio.

Nia subliña katak, pasaporte estranjeiru mesak la’ós suficiente atu determina katak ema ida la’ós Timoroan, tanba presiza haree estatutu legal no situasaun konkreta kandidatu nian.

“Labele legalístiku de’it, maibé tenke kontestuál mós atu haree ba ita-nia situasaun,” dehan nia.

Tuir Virgílio, kestaun dupla nasionalidade presiza atensaun espesífika bainhira trata kandidatu ne’ebé iha pasaporte Indonézia, tanba regra kona-ba dupla nasionalidade iha Indonézia diferente hosi Timor-Leste.

“Ita Timor mak rekoñese dupla nasionalidade, maibé ha’u hanoin Indonézia la iha dupla nasionalidade. Entaun, presiza konfirma,” nia esplika.

Nia hatutan katak, se autoridade kompetente konfirma katak kandidatu ida la’ós sidadaun Timor-Leste, entaun regra legal kona-ba nia eskluzaun hosi prosesu rekrutamentu tenke aplika.

“Se konfirma katak nia la’ós sidadaun Timor-oan ne’ebé hela iha Portugál ka iha ne’ebé de’it, rejime klaru ona atu esklui,” dehan Virgílio Guterres.

(alb)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *