Asediu Seksual Laos Asuntu Simples, Maibe Nuudar Violensia Hasoru Bazeia ba Jeneru

Sekretaria Estadu ba Igualdade (SEI), Elvina Sousa Carvalho. (Foto: Media SEI)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Sekretaria Estadu ba Igualidade (SEI), Elvina Sousa Carvalho hatete, kazu asediu seksual nee laos asuntu simples ida, maibe kazu asediu seksual nee nuudar violensia ida neebe hasoru bazeia ba jeneru ba feto no labarik feto sira.

“Dala ruma ema hanoin ida nee normal, nee buat kiik ida, maibe ida nee nia impaktu negativu ba vitima, impaktu negativu neebe mak prolongada bele hamosu psikolojikamente fo presaun ba nia, hanesan mosu ba feto ida iha servisu fatin halo nia moe taka aan, lakohi atu espresa ninia potensialidade no matenek tomak tanba nia mos vitima ida husi prosesu sira nee,” dehan SEI, Elvina Sousa ba jornalista sira iha Suai Room, Kinta nee (05/06/2025).

Elvina dehan, asediu seksual nee mosu presiza halo estudu klean, maibe dala ruma mos ema balun hanoin dehan iha poder atu halo asediu seksual, tanba dala ruma nia uza poder neebe mak iha hanesan diretor, dosente, uza nia poder nee ba buat sira neebe mak sala.

“Hanesan pratika asediu seksual, nia hanoin tanba nia diretor jeral ona, nia iha direitu tomak atu halo asediu seksual ba ema ida, nee akontese tanba dala barak akontese husi ema neebe mak iha poder, nia uza nia poder atu halo asediu seksual, ida nee labele,” katak elvina.

SEI mos foin daudaun ba iha Komisaun Funsaun Publika, koalia hodi haree took mekanizmu saida mak presiza liu tan hodi bele prevene ba iha asediu seksual ida nee, laos iha funsaun publika deit maibe iha instituisaun publiku hotu tenke livre husi asediu seksual.

“Hau hanoin ita hotu tenke iha konsiente katak ema ida laiha direitu atu halo asediu seksual ba ema seluk tantu feto no tantu mane, ida nee nuudar esforsu koletivu husi SEI no parseiru sira, tanba ami hetan keixa barak maibe la koalia sai,” nia sublina.

Nia tenik, esforsu nee laos SEI ho Funsaun Publiku mesak, maibe SEI hamutuk ho linhas miniterias sira inklui mos Ministeriu Edukasaun tanba dala ruma asediu seksual iha eskola no iha ensinu superior sira.

“Tanba nee mak SEI ho linhas ministeriais tur hamutuk atu trasa planu hamutuk hodi prevene asediu seksual iha eskola publiku sira hotu”, dehan nian.

Nia dehan, SEI halo advokasia no servisu hamutuk ho Ministeriu Ensinu Superior, kolabora ho younwomen hodi halo paktu ida, nunee universitariu livre husi asediu seksual no buly, no halo ona lansamentu iha UCT, no universidade rua ka tolu komesa halo ona komitmentu ida nee.

“Hau fiar ida nee bele reduz asediu seksual no mos aktus sira seluk neebe mak hamate vontade dignidade feto no labarik feto sira iha espasu publiku no mos iha universitariu sira, durante sosializasaun nee lao hela laos SEI deit maibe parseiru dezenvolvimentu sira hotu fokus liu ba iha sosializasaun hodi halo prevensaun,” nia hakotu.

Nunee, esforsu atu halo revizaun ba lei kontra violensia domestika nee laos agora, maibe husi kolega sira anterior mos iha esforsu atu halo revizaun ba lei kontra violensia domestika, tekniku sira tur hamutuk hela iha ona faze tinan ida nee ita espera ho vontade tomak husi Ministru Justisa no SEI ho parseiru sira hakat ba iha revizaun ba lei kontra violensia domestika

(EST 1)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *