Deputadu Antoninho Husu Governu Hamenus Burokrasia

Deputadu Bankada FRETILIN, Antoninho Sarmento. (Foto: Media PN)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Bankada FRETILIN liu husi Deputadu Antoninho Doutel Sarmento husu Governu atu hamenus burokrasia naruk iha aprovizionamentu, hodi nunee bele aselera kontrusaun estrada no ponte neebe ho kualidade no sustentavel ba povu.

Membru Parlamentu Nasional nee hatoo solusaun katak Governu tenke introdus manual espesifiku ida neebe define ona timeline (prazu) rasik hodi gia prosesu burokrasia hotu. Manual nee tenke sai nuudar matadalan obrigatoriu neebe profesional tekniku hotu, neebe responsavel tenke kumpri ho loloos hodi evita atrazu iha ezekusaun projetu.

Aleinde kestaun tekniku, Deputadu Antoninho, mos sublina katak governante neebe trata asuntu refere tenke iha integridade altu, no halo desizaun ho konsistensia hodi kumpre deit prosedimentu legal sira neebe iha. Nia hatete katak, Governu labele admite broker sira nia interese hatama an iha prosesu foti desizaun.

“Presiza infraestrutura sira hanesan estrada, ponte no irigasasaun ho kualidade neebe diak hodi bele garante nia sustentabilidade, ba bem-estar povu nian,”dehan Deputadu Bankada Opozisaun ba STL, iha PN, Kinta (26/07/2036).

Tuir nia liuhusi baze legal neebe mos no ezekusaun tekniku neebe tuir manual mak Governu foin bele hasees an husi falhansu konstrusaun, no lori duni benefisiu naruk ba komunidade iha area rural no urbana.

Iha parte ketak Observador Politika, Romaldo de Jesus, hatete katak falhansu sira iha parseria publiku-privadu no konstrusaun neebe la tuir padraun, tanba deit fraku iha sistema supervizaun no auditores independente.

Tuir nia, durante nee Governu lakon osan boot ba manutensaun tanba deit kontratu sira neebe la inklui klazula sansaun legal neebe forte ba empreza sira, nunee solusaun loloos tenke mai husi reforma legal iha Tribunal Kontas, no laos deit hadia kestaun ezekusaun administrasaun nian.

Entretantu Akademista UNTL, Jaime Soares, afirma kualidade infraestrutura iha rai laran tenke bazeia ba estudu viabilidade neebe klean, no peskiza laboratoriu neebe sientifiku konaba durabilidade material nian. Tuir nia, dezafiu boot neebe mosu dadaun nee laos deit kestaun osan ka tempu, maibe mos tanba kbiit tekniku no kuadru enjeneira nasional neebe sertifikadu hodi halo kontrolu kualidade iha terrenu.

(car)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *