Detein Ilegal, Defeza Hatama Habeas Korpus ba TR

Kuadru Tribunal Rekursu. (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Sidadaun nain tolu (3) sente detidu ilegalmente, tanba nee liu husi sira nia defeza hodi hato’o pedidu Habeas Korpus ba iha Tribunal Rekursu (TR).

Lei habeas korpus ezije kualker sidadaun neebe sente nia detidu ilegalmente, nia bele hatoo pedidu ba Tribunal neebe aas liu iha nee Supremu Tribunal Rekursu (TR), ema bele rekere kuandu nia dirije karta direta ba iha TR, no TR mak notifika autoridade sira.

Tuir Defeza, Pedro Camoes katak, baibain ema detein nee, Prokurador mak halo pedidu ka la halo pedidu, buat sira nee hotu prosedimentu Prokurador mak reprezenta Estadu iha penal nian, tanba nee komunika ho fatin detidu ba hodi fo resposta, los duni ka lae ema nee detidu iha nee ho nia numeru hanesan nee, orsida Prokurador sei fo resposta.

“Iha situasaun ida nee rekerente nain tolu sente detidu ilegalmente husi Polisia, ho razaun sem mandadu, sem ordem judisial, sem konhesimentu Prokurador, razaun sira nee hotu depois entrada domisiliariu laos loron maibe kalan, buat sira nee hotu iha violasaun ba direitu sidadania,” dehan nia ba STL iha Dili, Kuarta (15/07/2026).

Nia sublina, tanba nee pedidu ba iha Tribunal dekreta mai, dentru de 24 horas haruka ba iha Prokurador fo resposta, no resposta nee ba fali iha Tribunal mak husi Tribunal sei simu pedidu nee no haree, tanba sa mak Tribunal simu ka tanba sa mak Tribunal rejeita. Signifika katak Prokurador fo tiha resposta hotu, depois mak haruka ba iha Tribunal Rekursu hodi deside.

Esplika, prosesu penal hotu se maka kaer nee Prokurador, Polisia hanesan elementu deit, autor judisiariu maka Prokurador. No rekerente sira hatama nee lolos sira hela iha neebe, se maka halo servisu ba kaer nee Polisia ida neebe, hatama ba depois Prokurador maka sei buka informasaun hodi fo resposta.

Aktual Advogadu nee afirma, konaba atuasaun Polisia sira iha terenu, ezemplu direitu sidadania hanesan halo ema nia osan lakon se maka atua nee tenke responsabilidade kriminal, maibe ba iha Tribunal Prokurador maka reprezenta dokumentus sira nee, tanba tuir lei penal nee se maka reprezenta Estadu Prokurador Polisia sira nee ajente babain.

“Habeas korpus nee detensaun ilegais, rekerentes husi presu, familia presu, bele Advogado, dirigi ba Tribunal Rekursu, indika fatin atual neebe deten ba. Nunee TR sei notifika ba Prokurador Geral nia ema atu resposta imediata entre 24 horas, ba pedidu Habeas Korpus nudar rekeridus ba faktu hotu escrita, depois Tribunal Supremu deside, simu ou nega pedidu Habeas Korpus,” reforsa Camoes.

Realsa tan, se mak responde sempre Prokurador, sira Polisia so dadus deit, tanba se mak responde tuir lei Prokurador. No iha Tribunal, se maka hatan malu maka Juiz Prokurador no Advogadu.

Iha sorin seluk, Jurista Sergio Dias Quintas dehan, ema ruma polisia kaer la tuir norma prosesual, nia bele hatama Habies Korpus.

“Wainhira ema ruma Polisia kaer ba sulan iha sela la tuir norma prosesual penal, nia iha direitu hodi husu Habeus Corpus kona-ba detensaun ka prizaun ilegal,” dehan nia.

Sublina, iha artigu 205 husi Kodigu Prosesu Penal dehan katak, ema neebe tama hela iha detensaun ka prizaun ilegal, ka ema seluk neebe goza nia direitu politiku, hodi ema neeba nia naran, bele husu ba Supremu Tribunal ba Justisa atu fo providensia habeas Corpos.

Detensaun ilegal laos halo deit husi Polisia, maibe wainhira iha kualker entidade neebe halo, ka haruka halo prizaun ka detensaun nee laiha kompetensia, ema nee detein liu ona oras hitunulu resin rua nia laran, nia bele halo pedidu Habeas Corpus ba Tribunal, para Tribunal bele hare nia detensaun legal ka ilegal.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *