DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministru Justisa konsidera eviksaun ho despezu administrativu iha diferensia, no eviksaun nee planu organizasaun Urbana hodi kontrola sidadaun neebe hela iha fatin risku no fatin publiku.
“Eviksaun ho despezu Administrativu iha diferensia ka laiha diferensia iha eviksaun ba aktu administrativu, tanba prioridade ida neebe tama ba direitu dominiu publiku estadu,” dehan Ministru Justisa, Sergio da Costa Hornai ba jornalista sira iha Kaikoli, Segunda (02/05/2025).
Nia hatutan, eviksaun nee haree ba uma neebe la menus husi metru 10 husi estrada publiku, ida nee mak pertense ba iha servisu eviksaun ka planu urbanizasaun urbana.
Nia sublina, kualker sidadaun ida kuandu halo uma besik iha tasi tenke liu metru 50, labele halo uma iha rai ida nee, sei halo iha neeba entaun halo eviksaun, sei lae halo medidas represivu husi aktu administrativu ba iha iha fatin refere.
MJ reforsa, kona-ba despezu administrativu, hanesan despezu ida neebe Ministeriu Justisa halo ba iha prioridade sira neebe okupasaun ilegal. Tanba ida nee diminui privadu estadu ka diminiu publiku estadu neebe ema ida halo sein autorizasaun espresa husi autoridade kompatente.
Akresenta tan, hakarak ka lakohi halo despezu Administrativu kona-ba ida nee, primeiru ita bolu nia ho regulariza nia estatutu ho estadu, segundu selebra dokumentu balun ho nia para atu bele hela iha fatin refere, terseiru sei nia la kumpri nia dever sira, entaun tanba nia manifesta dez-impreza fo fali ba ema seluk.
Nunee, sei sidadaun ida nia uma makam afeta ba estrada publiku, nunee nia tenke sai husi fatin ida nee bazeia ba lei numeru 13/2017. No Governu dasia mai ho politika ida katak, eviksaun ba fatin risku no espasu publiku, despezu administrativu ba sidadaun neebe hela iha rai estadu ho ilegalmente.
Tanba nee, buka hatene buka re-intede halo koresaun halo komformidade hodi nunee, fo rekonesimentu ba iha direitu sidadaun sira nian ba iha regularisaun proriedade direitu superfisiu.
Iha fatin ketak, Akademiku UNTL, Rafael de Jesus dehan, regra neebe iha los atu evita ba oin komunidade sira labele halo uma arbiru.
“Hanoin importante duni atu evita maluk sira labele halo uma iha fatin neebe dominiu publiku, se la iha ema sei halo uma arbiru ikus mai hasai sira mos tenke indimiza fali,” dehan nia.
Hatutan tan, fatin neebe Estadu bandu ona lalika halo uma iha neeba, tanba sai mos hanesan fatin dominiu publiku, no fatin sira nee bele hadia didiak banhira iha vizita ruma ka iha loron paseu ruma bele uza fatin sira nee ba refreshing.
(ter)