DILI, STLTIMORLESTE.com — Aumentu folin mina halo kustu transporte sa’e, ne’ebé lori ba aumentu folin sasán agríkola husi área rural ba Dili.
Vendedor husi Dare, Saturnino dos Santos, hatete katak aumentu kustu transporte obriga nia no vendedor sira seluk atu aumenta folin produtu atu kompensa gastu lori sasán ba merkadu.
“Uluk ami aluga kareta Carry atu tula modo mai Dili no selu US$ 50. Ami na’in 5 to’o 6 mak sosi hamutuk hodi mai. Agora, depois folin mina sa’e, kondutor husu US$ 80. Entaun modo sira ne’e mos ami tenke hasae folin atu bele manan uitoan,” dehan Saturnino ba STL iha Komoro, Dili, Sesta (04/09/2026).
Nia hatete katak produtu ne’ebé lori ba Dili inklui aifarina, batar, modo no manu Timor. Aifarina karon ida ne’ebé uluk faan US$ 5 to’o US$ 7, agora sa’e ba US$ 8 to’o US$ 9.
Batar nurak ne’ebé uluk faan US$ 6 to’o US$ 7, agora folin sa’e ba US$ 10 to’o US$ 12. Enkuantu manu Timor ida kiik, ne’ebé uluk folin US$ 3, agora faan US$ 5.
Saturnino dehan, se folin mina nafatin sa’e, folin produtu sira ne’ebé presiza transporte husi fatin ida ba fatin seluk bele kontinua aumenta.
Kondutor kareta Carry, Juliano dos Reis, hatete katak aumentu folin combustível mos aumenta kustu operasaun. Uluk, tanque kareta bele nakonu ho US$30, maibé agora presiza US$ 50 resin to’o besik US$ 60.
“Uluk husi Tasitolu ba Balide ami husu US$ 5, agora tanba mina folin sa’e, ami husu to’o US$ 15, maski tun liu bele US$ 10, depende ba distánsia,” dehan Juliano.
Nia hatete, aumentu kustu combustível mos afeta rendimentu. Uluk nia bele hetan to’o US$ 75 kada loron, maibé agora rendimentu kiik liu mak US$ 50.
Juliano husu autoridade sira atu buka solusaun ba folin combustível ne’ebé sa’e tanba impaktu diretamente ba transporte no atividade ekonomia.
Entretantu Ekonomista Rui Gomes hatete katak aumentu folin sasán no kustu transporte bele fó presaun ba inflasaun, maski inflasaun Timor-Leste nafatin relativamente kiik.
Nia esplika katak Timor-Leste uza dólar Amerikanu, nune’e Banco Central la iha instrumentu monetáriu hotu-hotu atu kontrola oferta osan ka taxa juros hanesan nasaun sira ne’ebé uza moeda rasik.
Rui mos hatete katak uza dólar Amerikanu ajuda Timor-Leste evita risku desvalorizasaun moeda doméstika, maibé nia husu atu ekonomia Timor-Leste la depende liu ba setor petróleu.
“Timor-Leste labele sadere bebeik ba ekonomia minarai no fundu minarai, maibé tenke muda perkursu no dezenvolve setor ekonomia seluk,” dehan Rui.
Nia konsidera katak ekonomia Timor-Leste iha ona progresu, maibé la’o neneik, nune’e politika ekonomia presiza fó prioridade ba diversifikasaun no dezenvolvimentu sustentável.
Tuir dadus Banco Central de Timor-Leste (BCTL), inflasaun anual iha Jullu 2026 hamutuk 0,4%, depois iha Juñu rejista -1,7%.
Dadus mensal husi Janeiru to’o Jullu 2026 hatudu: Janeiru 1,2%, Fevereiru 1,0%, Marsu 0,8%, Abril -0,1%, Maiu 0,4%, Juñu -1,7% no Jullu 0,4%.
Enkuantu Instituto Nacional de Estatística Timor-Leste (INETL) rejista inflasaun mensal 0,2% iha Jullu 2026 no inflasaun anual 0,5%, kompara ho Jullu 2025.
Iha Jullu, presu hahán no bebida la’ós alkóliku sa’e 0,3%, hatais no sapatu sa’e 0,8%, enkuantu transporte tun 0,3% mensal, maibé sa’e 6,3% iha baze anual.
Modo-tahan sa’e 3,0%, naan sa’e 0,5%, mina no bokur sa’e 0,4%, enkuantu foos tun 1,3%.
Dadus ne’e hatudu katak, maski inflasaun nasional kiik, aumentu kustu transporte no combustível bele halo presaun ba folin produtu no kustu moris, liuliu ba família ho rendimentu kiik no negósiu kiik.
(dom)







