Harii Supremu Tribunal Justisa, Presiza iha Lei Operasional

Foto Ilustrasaun

DILI, STLTIMORLESTE.com – Jurista Timor oan konsidera katak, tempu too ona atu hari Supremu Tribunal Justisa, maibe presiza mos kria lei oan ka lei operasional atu haree kona-ba nomeasaun se mak atu ba tur iha neeba.

“Atu harii Supremu Tribunal Justisa nee tempu too ona, maibe atu haree kona-ba prienxe rekezitus ka lae atu harii Supremu Tribunal Justisa primeiru tenke iha rekursu umanus, haree ba iha kareira no mos konstituisaun hatur oinsa,” dehan Jurista Alexandre Corte Real ba jornalista sira iha Kaikoli, Kuarta (11/06/2025).

Nia hatutan, kona-ba Juiz kareira mos oras nee daudaun iha ona Juiz Primera klase, no sira nee mos bele prienxe rekezitus, tanba tuir konstituisaun hateten katak, ema neebe meritu Jurista no espesialista iha neebe deit depende nomeasaun politika mai husi Parlamentu bele mos ba tur iha neeba.

Reforsa tan, lei ida neebe hateten atu estabelese Supremu Tribunal Justisa nee tenke iha lei oan ka lei operasional, maibe too agora lei oan seidauk iha, presiza iha lei oan atu haree kona-ba nomeasaun nee durasaun ba tinan hira, no mos atu garante kona-ba nia implementasaun, no lei nee hamosu husi Parlamentu Nasional hodi bele hahu ho nomeasaun se mak atu ba tur iha Supremu Tribunal Justisa durasaun ba tempu oinsa.

Jurista akresenta tan, kona-ba Juiz kareira sira iha ona, no presiza mos haree kona-ba meritu Jurista ida, tanba lei mak hateten, politiku haree bele nomeia Jurista nee la presiza mai husi kareira, maibe tenke lei iha mak bele nomeia, no lei nee tenke mai husi PN vota, se karik lei nee dehan PR bele nomeia PR mos bele nomeia.

Iha fatin ketak, Prezidente Tribunal Rekursu, Afonso Carmona dehan, atu harii Supremu Tribunal Justisa sei realiza seminariu ida atu publiku sira mos fo nia hanoin, depois mak foin koalia kona-ba planu orsamentu hira mak tau ba iha konstrusaun nee, tanba dezenhu lao hela.

“Dezenhu lao hela maibe iha mudansa oituan ba dezenhu,” dehan PTR.

Informa tan, harii Supremu Tribunal Justisa sai mos hanesan parte importante ida, tanba iha momentu simu pose deklara ona katak, ida nee sai hanesan mos planu prioridade ida.

Dehan tan, sei haree mos ba iha rekursu umanus, tanba Supremu Tribunal Justisa presiza mos iha rekursu umanus neebe kapasidade diak hodi halao knaar iha neeba.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *