DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta partisipa serimonia Tais Forum neebe mak realiza husi Timor Aid, iha Palasiu Prezidensial, Nicolau Lobato, Bairo Pite, Dili.
“Kontente tebes-tebes ohin iha forum ida nee, ita hanesan rekonhese asosiasaun neebe ita boot sira no membru hotu-hotu halo parte Tais sorumutu,” dehan PR, Horta iha Palasiu Presidensial, Tersa (10/12/2024).
Xefe Estadu hatutan, tais nee feto mak halo, maibe nunka haree feto sira lao iha luron faan tais, mane mak faan.
“Importante tebes-tebes, agora tinan 20 liu ba ladun konhesidu, tinan 10 mos lae. Hau agradese tebes-tebes ba Diretora Ezekutiva Timor Aid, Maria do Ceu Lopes, sira mak ho pasensia, forsa vontade ho fiar, neineik buka tulun Tais.Ohin Tais sae tiha ona ba estatutu hanesan nasional no internasional, agradese mos UN Women, nasaun unidas neebe apoia makaas, laos deit tais feto, maibe ba buat hotu-hotu neebe buka promove feto iha direitu, no oportunidade ba feto iha Timor-Leste,” katak PR, Horta.
Prezidente Republika husu parseiru internasional sira, buat neebe sira bele halo iha orsamentu neebe sira aloka ba Timor-Leste. No Prezidensial mos buka halo nee hanesan simbolu nasional ida.
“Nee duni parabens ba imi hotu no mos Asosiasaun nee, buat neebe Prezidete bele apoia, hau sei apoiu 100% ba imi nia servisu. Foin lalais hau ba Oekusi iha semana ida liu ba, hamutuk ho Prezidente ZEESM, João Gonsalves no mos Diretora Ezekutiva Timor Aid, Maria do Ceu Lopes, halo lansamentu primeiru pedra ba Museum Tais, atu halo iha Oekusi neeba. Agradese ba imi hotu-hotu marka prezensa iha nee, kontente tebes-tebes haree Tais nain barak iha nee,” hateten Xefe Estadu.
Nunee mos Diretor Ezekutivu Timor Aid, Maria do Ceu Lopes da Silva hatete, Asosiasaun Rede Soru Nain Timor Leste hamoris husi Timor Aid iha tinan 2015 hodi hakbiit soru nain Timor Leste nuudar Grupu ida unidu, maibe ho harmonia iha diversidade kultural etolojistia sira nia.
Nia dehan, ho matenek boot husi Maun Boot Prezidente ho Naran boot Amu Bispu Belo ba Komunidade internasional ho premiu Nobel da Paz, rede soru nain beiala sira nia oan beioan sira neebe uluk la hakerek no lale foti rai Timor nia naran ba mundu internasional.
“Tais neebe imi haree, ida nee ladun ona, Fevereiru favor mai haree esposizaun, tais uluk nia laiha ona, tanba nee mak Timor Aid hakarak loke Muzeu hodi bele hatudu pesa 400 resin husi beiala sira nia balun, ami la hetan, ami halo replika hodi hatudu dehan uluk soru hanesan nee, neebe ita Timor riku tebes, riku kultura, hau hein ukun nain sira, nai Prezidente ita labele husu beibeik parseiru internasional atu suporta ita nia kultura, ita nia parseria iha Komite Nasional Patrimonia Kultural neebe intergovernamental SEAK, Ministeriu Turizmu, Komersiu ho Indutria, Timor Aid, Fundasaun Alola, neebe favor ida ita hamutuk nafatin hodi hahi, tanba ita halo istoria beibeik,” katak Maria do Ceu.
Nia hatutan, Timor Leste manan funu ida ema la espera, eroi bobot Timor Leste mate hotu ona maibe sira husik hela Timor Leste ba sidadaun neebe sei moris.
“Depois iha funu nia laran ita nia Timoroan nai rua, Prezidente Republika ho Bispo Belo ho sira nia luta makaas, luta ho matenek apoiu ba FALINTIL rezistensia ba Servisu iha liur makaas hetan premiu Nobel da Paz, rai nakdoko, ita hetan Independensia, depois ita tama Han malu Han malu la kleur hetan rekonhesimentu husi UNESCO, lista tais hanesan kultural no material, depois Amu Papa mai ita hatudu ba mundu tomak katak rai Kiik oan ida neebe marka istoria iha periodu,” katak nia.
Muzeu laos uma deit hodi tara Tais, maibe atu kria ekosistema tais nia.
(eme)