DILI, STLTIMORLESTE.com – Movimentu transporte iha kruzamentu prinsipal sidade Dili nian rungu ranga total, tanba lampu merah ka tranzitu mate permanente, hamosu kritika makaas husi publiku tanba ameasa tebes seguransa rodaviaria no falta de atensaun husi parte kompetente neebe husik deit fasilidade nee estraga ba tempu naruk.
Tuir observasaun jornalista STL iha kruzamentu neebe liga ba area oioin iha kapital, lampu merah neebe mate total halo movimentu transporte publiku labele lao tuir orden. Kondutor karreta no motor nian tenke foti desizaun rasik hodi korta kruzamentu, buat neebe hamosu engrafamenru naruk no konfuzaun.
Difikuldade nee aumenta liutan tanba akumulasaun transporte neebe barak iha tempu dader, meudia no loraik nuudar mos movimentu sidadaun sira nian sae makas atu ba servisu no eskola. Kondutor husi diresaun oioin tenke foti inisiativa ho kuidadu hodi hakat liu kruzamentu nee, konsideira mos laiha avizu provizoriu ruma neebe bele fo orientasaun ba sira.
Kondutor no pasajeiru sira neebe uza estrada nee relata katak, sira tenke kuidadu an liutan. Maski balu kontinua kumpri regra seguransa bazika hanesan uza kapasete kompletu, perigu husi soke malu no diskusaun entre kondutor sira iha kruzamentu klaran labele evita tanba ida idak hakarak uluk liu.
“Situasaun iha kruzamentu nee ameasa tebes liu liu iha oras dader no lorokraik. Se Governu husik nafatin lampu merah mate permanente hanesan nee, risku asidente boot sira neebe ita lakohi sei mosu, tanba kondutor hotu hotu hakarak dudu malu deit,” dehan Kondutor Jacinto da Silva ba STL, Kuarta nee (24/06/2026).
Komunidade no Motorista sira husu ba parte kompetente, liu liu Ministeriu Transporte no Komunikasaun liu husi diresaun relevante, atu foti asaun urjente hodi hadia fali fasilidade publiku nee, nunee bele prevene risku asidente ruma neebe labele preve no asegura fali orden trafegu nian.
Haree ba kestaun nee Observador Politika, Pedro da Silva fo sai ninia analiza katak reabilitasaun fasilidade publiku neebe tarde hatudu frakeza boot iha jestsun governasaun nian, liuliu iha mudansa prioridade ba nesesidade bazika povu nian.
Nia fo hanoin katak, kualidade infaestrutura no atendimentu neebe diak nuudar baze fundamental hodi sukat governasaun ida nia responsabilidade sosial, tanba nee labele husik deit situasaun neebe fo ameasa ba estabilidade moris loron loron nian iha sidade kapital.
(car)







