MI Australia Halao Vizita Ba Ministeiru Justisa

MI Australia Halao Vizita Ba Ministeiru Justisa. (Foto: STL/Terezinha De Deus)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministru ba Asuntu Interior no Multikulturalizmu Australianu, Hom Tony Burkey halao vizita ofisial ba iha Ministeriu Justisa, hodi koalia kona-ba apoiu sira ba Polisia Nasional Timor Leste no Polisia Federasaun Australia.

“Iha asuntu rua neebe konsege koalia no diskute hamutuk ho delegasaun Australia nian, Ministru Hom ho nia delegasaun,” dehan Ministru Justisa, Sergio Hornai ba jornalista sira, hafoin remata enkontru Ministru ba Asuntu Interior no Multikulturalizmu Australianu, Hom Tony Burkey iha Kaikoli, Dili, Tersa (28/01/2025).

Nia dehan, asuntu rua neebe koalia mak hanesan apoiu sira ba Polisia Nasional Timor Leste no Polisia Federasaun Australia nian, neebe estabelese tiha ona iha tinan naruk nia laran kuaze tinan 20 resin, sira nia servisu atu halo reforsa sira ba iha kooperasaun instituisaun iha Estadu rua nee nian.

Liu-liu ba iha servisu tekniku balu presiza halo kooperasaun iha area krimi sira iha transnasional, krimi sira neebe ho kompleksidade neebe sai hanesan preokupasaun internasional, no sai hanesan preokupasaun iha nasaun idak-idak nian. Liu-liu iha trafiku umanu, brankamentus kapitais, trafiku pessoa no krimi sira iha koneksaun seluk neebe iha ligasaun ema ho mobilidade sasan sira neebe tama iha area juridisaun Timor Leste, bele sai deit hanesan fatin ida tranzitu, depois sira bele sai.

Ba imigrante sira dala ruma la iha kontrola ida neebe diak sira bele tama, distinasaun ba fatin hanesan Australia, no sai hanesan preokupasaun ida no delegasaun neebe mai hamutuk ho Ministeriu Justisa nia estrutura koalia mos konahotu-hotu ba asuntu nee.

“Ministeriu Justisa iha Diresaun Servisu Autonomu importante hanesan Polisia Sientifika Investigasaun Kriminal, halao servisu ba iha krimi sira organizadu, brankamentus kapitais no sira seluk, koalia mos kona-ba importansia kooperasaun ida nee, atu bele hametin lasu kooperasaun iha politika formasaun no mos troka esperiensia hodi kontribui ba iha fornesimentu ekipamentus neebe bele adekua ho problema sira neebe karik mosu iha ita nia nasaun,” hatete governante nee.

Governante nee hatutan, programa Governu nian oinsa fo importansia ba iha ezistensia orgaun Polisia Kriminal liu-liu hanesan Prokurador Jeral nia servisu, oinsa mak atu bele buka konsolida hametin justisa formal. No koalia kona-ba trafiku pessoa trafiku umanus, MJ mos iha Komisaun Direitu Umanu sidadania sei haree ba ida nee, atu fortalese kooperasaun sira ba iha setor justisa.

Tanba Timor Leste sempre hetan apoiu husi Australia, iha mos akordu entre estadu rua atu konkretiza ba iha linha ministerial instituisaun sira hotu, atu halao akordu sira nee liu husi akordu adisional hodi implementa ba iha programa sira nee.

Tuir komunikadu neebe iha, Ministru ba Asuntu Interior no Multikulturalizmu Australianu, Hom Tony Burkey hatete, vizita nee atu halo diskusaun, atu hametin liu tan amizade.

“Hau sei halo viajen ba Timor Leste atu halo diskusaun kona-ba ami nia prioridade mutua sira, reafirma Australia nia amizade ho ami nia parseiru besik,” hatete MI Australia, Hom Tony.

Nia dehan, durante vizita nee hasoru malu ho Prezidente Republika, Primeiru Ministru, Ministru Interior no membru Governu Timoroan sira seluk.

Nunee, Australia komprometidu atu servisu hamutuk ho Timor Leste hodi rezolve dezafiu sira neebe fahe hamutuk hanesan migrasaun irregular, inklui kontradu bandu ka hatama ema ho illegal no trafiku humanu, jestaun fronteira no seguransa sibernetika.

Ema liu 9,500 husi orijem Timoroan bolu Australia nuudar uma, no apresia kontribuisaun neebe sira halo ba iha Australia. Ligasaun povu ba povu ho Timor Leste hatudu forsa husi relasaun bilateral no potensial neebe eziste atu habelar kooperasaun iha futuru.

No iha esperansa atu hametin relasaun artistiku no kultural entre Australia no Timor Leste. No fahe istoria sira liu husi arte, bele haburas komprensaun mutual, no hetan hanoin klean liu tan kona-ba ita nia aan rasik.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *