AMBENO, STLTIMORLESTE.com – Governu Autoridade Rejiaun Administrativa Espesial Oekusi-Ambeno (RAEOA) liu husi Sekretariu Rejional Asuntu Agrikultura (SRA) Departamentu Agrikultura Baziku no Familiar (ABF), distribui fini ikan nila Grupu Tamonib iha Kutete.
Objetivu husi distribui ikan nila nee, atu diversifika produtu Agrikultura iha area remotas hodi responden konsumedores no hadia ekonomia familiar no ba oin, atu atende merenda eskolar iha Suku Kutete.
Xefe Departamentu Agrikultura Baziku no Familiar (ABF), Bernadino da Costa Nunes ba STL iha Suku Kutete, Bairru Sep, Kinta (24/04/2025) hafoin oferese ikan nila ba Grupu Tamonib iha Kutete katak, ohin hanesan momentu ida neebe maka diak, ekipa konjunta husi Departamentu extensionista, departamentu Agrikultura Bazika no Peskas, mai iha Suku Kutete ho objetivu halo observasaun ba serbisu agrikultura iha fatin ida nee.
“Ami hatene katak, fatin iha Suku Kutete, hanesan fatin ida neebe potensial teb-tebes, fatin ida neebe maka fresku tebes, tanba nee maka ami ho ekipa ida nee mai ho objetivu primeiru atu identifika fatin ida nee, atu ba oin atu dezenvolve, liu-liu ba fruitas, fatin neebe potensial ba ikan bee midar nian, tanba iha Kutete, estabelese ona suku foun, tanba nee maka ami mai atu koloka extensionista sira iha fatin ida nee, atu serbisu diak ho komunidade sira iha nee ho atu atinji ami nia metas ba dezenvolvimentu agrikultura iha RAEOA,” dehan nia hafoin fornese ikan nila ba Grupu Tamonib Ika Kutete.
Nia dehan, husi parta Sekretariu Rejional Agrikultura hanoin ona kona ba konstrusaun dalan, maibe konstrusaun dalan komesa diak ona, tanba foin lalais tempu udan dalan kotu iha Bairru Sikone, Suku Bobokase.
“Agora dalan mos diak ona, tanba nee ami hanoin ona atu dezenvolve aifuan neebe ejiste nanis kedan ona hanesan aifuan tanjirina, advokad, ananas no aifuan seluk-seluk neebe maka povu produz ida Suku Kutetee, ba oin ami atu aumenta aifuan sira seluk hanesan rambutan ho baunila, sai hanesan sentru Baunila iha RAEOA, iha parte Kutete nee,” afirma nia.
Nia dehan, iha Kutete nee, bee suli iha fatin-fatin, sai estraga deit, tanba nee maka Sekretariu Rejional Agrikultura iha RAEOA, distribui ikan nila mai iha fatin ida nee no planu ona ho seksaun peskas sira, atu kumunidade iha Kutete neebe maka hakarak hakiak ikan, sei estabelese komam ikan, hodi nunee ajuda komunidade sira neebe maka hakiak ikan, atu responde nesesidade sira nian, liu-liu hatan merenda eskolar iha Kutete.
Xefe biban nee, Xefe seksaun Peskas Sekretariu Rejional Agrikultura RAEOA, Sebastiao Meni dehan, Oecusse, fatin neebe potensial ba bee fresku maka iha Suku Kutete.
“Ami husi parte Peskas, sei organiza povu iha Kutete neebe maka interese atu hakiak ikan, atu ami kontinua distribui ikan ba povu hodi responde nesesidade iha Suku Kutete, hanesan konsumu ikan bee midar ba komunidade ka turista lokal sira neebe maka hakarak vizita komunidade sira iha Kutete neebe maka nakonu ho fatin istoriku relijiaun, istoria tinan 1999, ema barak halai sai mai iha Kutete hanesan fatin resistensia ba ukun rasik aan husi lider resistensia Conselhu Nasional Resistensia Timorense (CNRT) ho komandante maka Padre Richard Dasbach, SVD, nunee mos fatin istoria agrikultura neebe maka organiza husi liu rai ho malae mutin sira iha tempu pasadu ho fatin ida naran Oenaek neebe lokaliza iha Foho huun Kutete neebe potensial tebes iha tempu pasadu, maibe oras nee, aifuan oi-oin iha oenaek nee, komesa mate barak ona, tanba abandona ona husi komunidade hanesan, ai buraisa (pohon Karet), Kenari, Nuu, Buah, Kulu, sabraka, haas no ai fuan seluk-seluk tan neebe uluk kuda iha bee matan nee,” dehan nia.
Nia haktuir tan katak, Povu iha Suku Foun nee mos, maioria badinas atu kuda ai fuan oi-oin, realidade husi sira nia aifuan nee, komesa responde nesesidade merkadu iha Oecusse maibe ho volume neebe maka kiik los no iha nee bee suli saugati deit iha fatin-fatin, tanba nee sei organiza povu Kutete, serbisu hamutuk ho Xefe Suku Kutete atu dezenvolve ikan bee midar iha Kutete.
“Hau atu informa ba komunidade iha Kutete katak, Aihan neebe maka ninia protein ho 17% maka ikan, tanba nee inan feto sira neebe kous oan, tenke konsumu ikan inklui labarik sira, tanba protein ba naan Karau, Fahi, Bibi no manu, ida nee 15% deit, tanba nee prefere merenda eskola ba estudante sira maka Ikan, entaun povu tenke hakiak ikan no governu liu husi Ministeriu Edukasaun sosa hodi fornese aihan ba estudante sira.
Iha biban nee, Xefe Suku Kutete, Jose Antonio Bana, apresia no sente kontente, tanba Ekipa konjuntu mai husi Sekretariu Rejional Agrikultura ba dahuluk iha ninia mandatu dahuluk lidera Suku Kutete hanesan Xefe Suku, Agrikultura Oecusse, hahu tau matan espesial ba povu agrikultura neebe maka iha inisiativa kontribui dezenvolve sira nia rain, liu-liu sira neebe maka iha inisiativa hakiak ikan ba bee midar, hanesan ikan nila iha Kutete.
“Hau hanesan Autoridade lokal Suku Kutete, sente kontente no apresia ho Sekretariu Rejional Agrikultura RAEOA, neebe maka hahu konsentra sira nia programa oi-oin iha Kutete, liu-liu apoiu fini ikan ba Grupo agrikultor sira neebe maka hakarak hakiak ikan nila, hodi responde nesidade komunidade iha Suku Kutete, liu-liu ba merenda eskolar, hau agradese no apoiu programa nee iha Suku Foun Kutete,” dehan nia.
Iha biban nee, Xefe Grupo Tamonib iha Kutete, Angelo Coa, sente kontente no agradese ba governu Timor Leste (TL), liu husi Sekretariu Rejional Agrikulura neebe maka ohin responde ninia proposta, hodi distribui fini ikan nila hodi hakiak iha ninia toos, nunee bele responde merkadu iha area remotas iha Suku Kutete.
“Hau hatoo agradese no obrigado wain ba Governu TL, liu husi Sekretariu Rejional Agrikultura neebe ohin responde hau nia proposta iha fulan hirak liu ba, hau hatama proposta atu hetan fini ikan nila, atu hakiak iha hau nia toos, tanba iha hau nia toos nee, bee suli saugati deit, entaun aproveita oportunidade nee tanba hetan apoiu plastik pon husi Organizasaun Non Governamentais sira, ohin utiliza ona hodi hakiak ikan nila,” dehan nia.
Nia dehan, ba oin, husu nafatin ba governu liu husi parte peskas, atu kontinua halo akompanhamentu ba atividade hakiak ikan iha ninia kolam nee, atu haboot tan, tanba dadaun nee iha interese atu hakiak ikan maibe sei menus iha esperensia no tekniku hakiak ikan, nunee mos menus finansiamentu hodi halo extensaun ba kolam foun utiliza bee midar neebe neebe suli saugati deit iha ninia toos, hodi nakfilak ba toos negosiu ikan iha Kutete.
Distribuisaun ikan nila nee iha Kutete, akompanha Xefe Seksaun Extensionista, Julio Pio Sufa hamutuk ho Extensionista Suku Bobokase no Kutete, Marciano P. da Rosa, , Amelinda Abi nuudar Teknika Peskas, RAEOA ho Francisco Elu nuudar Apoiu Tekniku ho administrasaun Maria Oematan.
Planu Renova Bee Matan Oenaek Kutete
Xefe Departementu Agrikultuta Baziku no Familiar (ABF), Bernadino da Costa Nunes rona informasaun kona ba iha bee matan Oenaek neebe desde tempu uluk liu rai ho malae mutin sira organiza povu kuda aifuan oi-oin iha fatin nee, maibe agora abandona ona, Governu RAEOA liu husi Sekretariu Rejional Agrikultura, sei koopera ho Autoridade Suku Foun Kutete, atu halo renovasaun liu husi kuda fali aifuan oi-oin, inklui planu halo kolam ikan, atu responde konsumu povu iha Kutete.
“Hau ohin rona informasaun husi Kutete oan ho naran Kazimiro Queno ho Jose Koa, katak iha Kutete, iha fatin ida naran Oenaek neebe uluk sira sei kiik fatin nee nakonu ho aifuan oi-oin, maibe agora hahu lakon ona ninia orijinalidade husi aifuan tanba nuu ho buah komesa mate ona, inklui ai kenari, ai buraisa (pohon karet), tanba nee presiza konserva fatin nee ba potensialidade uniku iha Suku Kutete, ba interese povu,” dehan nia.
Iha biban nee, Xefe Suku Kutete, Jose Antonio Bana, apresia ho Ekipa Sekretariu Rejional Agrikultura neebe maka ohin mai Kutete no deskobre Sentru Agrikultura Povu Kutete maka Oenaek neebe tempu pasadu organiza husi liurai maibe agora abandonadu, tanba nee espera, ekipa agrikultura Oecusse bele koopera ho autoridade Suku ho komunidade atu halo renovasaun hodi kuda fali ai fuan oi-oin iha Oenaek nee, ba aset suku Kutete iha futuru.
“Hau apresia ba ekipa husi Governu Autoridade RAEOA neebe maka ohin mai too Kutete no identifika fatin potensialidade iha Suku nee, liu-liu Oenaek atu konserva no halo renovazaun hodi kuda ai fuan oi-oin iha tempu pasadu, tanba nee ami sei halo diskusaun ho povu iha Kutete no hein ekipa nee sei mai fali atu halo mapamentu ba fatin potensialidade nee, atu konserva, espera governu bele tau iha planu atu tau osan hodi hadia ita nia fatin Oenaek nee, sai furak hanesan tempu pasadu,” afirma nia.
Tuir observasaun STL, Ekipa husi Sekretariu Rejional Agrikultura, lideradu husi Xefe Departementu Agrikultuta Baziku no Familiar (ABF), Bernadino da Costa Nunes ho nia ekipa halao enkontru ho Xefe Suku Kutete, Jose Antonio Bana ho ninia estrutura sira no introdus programa governu nian ba nesesidade povu iha futuru.
(jos)