Pesoal Saude Tenke Vizita Pasiente Moras TB Rejistu Uma, Tanba Kazu TB Aas

Foto: STL/Jeniche da Costa

DILI, STLTIMORLESTE.com – Organizasaun Saúde Mundial (OMS) konsidera Timor Leste (TL) rejistu aas moras Tuberkuloze iha Rejiaun Sudeste Aziátiku, tanba nee OMS husu Profisional Saude sira la halo screening iha fasilidade saude maibe tenke ba vizita pasiente sira iha sira nia uma idak-idak.

Reprezentante Organizasaun Saúde Mudiál (OMS) iha Timor Leste, Arvind Mathur hatete, moras Tuberkuloze no moras-lepra bele prevene no bele kura. Maibe moras sira kontínua afeta família no komunidade vulnerável sira iha TL.

Nia dehan, nasaun nee iha todan tuberkuloze ida neebe aas liu iha Rejiaun Sudeste Aziatiku OMS nian. Nasaun nee mos nafatin hanesan nasaun prioridade ida husi OMS ba Leprosia. Detensaun kontínua ba moras-lepra iha labarik sira nia leet hatudu katak transmisaun lao hela, maibe defisiensia sira neebe haree iha pasiente sira nia leet hatudu katak diagnóstiku nee dala barak tarde liu.

“Realidade hirak nee, ezije ita atu lao liu fali hein pasiente sira atu too iha fasilidade saude sira. Servisu sira nee tenke too ba uma kain, eskola no komunidade sira atu nunee ema bele identifika sedu, refere lalais, trata lalais no proteje husi transmisaun seluk tan,” hatete Reprezentante Organizasaun Saúde Mudiál (OMS) iha Timor Leste, Arvind Mathur ba jornalista sira iha Novu Turizmu, Kuarta (15/07/2026).

Nia tenik, tuir prinsípiu no filozofia atividade sira kona-ba informasaun ba iha Programa Intregadu Saude nia, tanba nee Organizasaun Saude Mudial sente tebes atu bele partisipa iha eventu importante ida nee hodi marka lansamentu inisiativa rua neebe iha ligasaun makaas.

“Kampanha ida neebe aselera no integradu konaba buka tuberkuloze no moras-lepra, no demonstrasaun ida neebe bazeia ba dezempeñu konaba finansiamentu ba moras tuberkuloze hanesan ba PIS iha Munisipiu, inisiativa atu hetan kazu nee sei kobre Dili, Ataúru, Baucau, Ermera, Manatuto no Lautém, too agora halo ona detensaun ba ema liu 750,000,” nia dehan.

Nia esplika, maizumenus profisional saude hamutuk 550 no voluntariu saude komunitaria sira sei orienta no ekipa integradu sira sei halao screening no halo monitorizasaun kontaktu, referal no akompañamentu.

“Aprosimasaun nee simples, vizita uma-kain ida, ezaminasaun ba moras TB, Leprosia, Hipertensia no DM, no koordena referensia no relatlriu. Ida nee sei hamenus duplikasaun, uza forsa servisu saude ho efisiente no hadia detesaun sedu. Maibe la too atu halo screening mesak deit. Kazu presumptivu ida-idak tenke akompaña liuhusi diagnóstiku, tratamentu, apoiu adezaun no kompleta ho susesu,” nia Informa.

Nia haktuir, tuir dadus neebe iha tempu loloos sei sai esensiál, rezultadu sira tenke rejista liu husi Sistema Saude infomasaun iha Timor Leste, atu nunee ekipa nasional no munisípiu sira bele identifika lakuna sira no atua lalais.

“Inisiativa importante daruak mak demonstrasaun finansiamentu bazeia ba dezempeñu iha Baucau, neebe implementa tuir Programa Intregadu Saude ho tuberkuloze hanesan intervensaun no screening, neebe mak sei envolve iha Sentru Saude Komunitaria lima hanesan Baguia, Quelicai, Venilale no Osqueli sira sei suporta ezaminasaun tuberkuloze ba vizita uma-kain, referál, kontaktu no asesu ba tratamentu preventivu, no mos sei kontribui ba saúde inan no labarik, nutrisaun no identifikasaun risku moras neebe la bele komunika,” nia haktuir.

Nia hatutan, iha nivel saude-fasilidade, dezempeñu sei sukat kontra rezultadu sira, inklui diagnostiku TB, inisiasaun tratamentu, screening tuberkuloze no malnutrisaun, tratamentu preventivu, no relatoriu neebe loloos no loloos liu husi TLHIS.

“Hau hateten iha nee katak finansiamentu bazeia ba dezempeñu laos deit konaba insentivu sira. Ida nee konaba klarifika responsabilidade, hadia responsabilidade no ajuda ekipa sira atu atua tuir prioridade sira neebe konkorda ona,” nia Informa.

Iha fatin hanesan, Diretor Nasionál Prevensaun no Kontrola Moras Doensas iha Ministeriu Saude (MS) Constantino Lopes esplika, Timor Leste entermus taxa insidensia ba tuberkoloze segundu lugar iha Rejiaun Sudeste Aziátiku ba mortalidade Timor primeiru lugar.

“Ita haree ba taxa insidensia nee 498 pur populasaun rihun atus ida, taxa mortalidade nee 94 pur populasaun rihun atus ida, agora saida mak Ministeriu Saude ita nia planu atu hapara TB hanesan obejtivu ba tinan 2030, tanba ekipa nee servisu hamutuk ho Ministériu Saude apoiu tékniku ba sira, prepara ona planu estratejiku ho naran Timor Leste prevensaun TB ka hapara TB iha Timor Leste,” nia informa.

Nia deklara, iha planu estratejia neebe mak Ministeriu Saude halo intervensaun koalia klaru hela, primeiru detesaun kazu neebe ativu no detensaun kazu neebe passivu ida-nee signifika detensaun kazu halo iha sentru saude.

“Maibe ita mos presiza haree ba kazu nee bainhira pasiente la mai, pesoál saude sira tenke tun ba iha komunidade atu buka kazu sira neebe la konsege mai iha fasilidade saude atu bele deteta, tanba detensaun kazu ativu sira nee ekipa mobiliza mos parseiru balun, servisu iha araa sira neebe identifika ona, para sira bele servisu hamutuk ho pesoal saude hodi buka kazu sira ne’ebé iha nivél komunidade,” nia deklara.

Nia haktuir, iha nivel fasilidade saude sira ekipa hanoin iha programa integrasaun no programa screening sira bele haree progama sira iha sentru sajde nee bele integra hamutuk, ezemplu hanesan manutrisaun.

“Ita screening ba TB sira, sira neebe TB ita screening hodi haree ba estatus ma manutrisaun, tuir fali mai mak moras lepra ita screening TB, nunee bainhira halo screening ba komunidade karik, TB ba depois screening mos moras lepra, depois lepra ba mos screening mps TB, ho maneira ida nee para bele iha efetividade hodi utiliza ba rekursu ne’ebe mak iha,” nia haktuir.

Kuandu programa ba ida-idak nian orsida ho rekursu neebe limitadu, labele jere programa sira nee hotu, tanba nee mak Ministeriu Saude hanoin hela liu husi programa integradu saude (PIS), tau hamutuk nunee programa hotu-hotu integra ba PIS.

“Bainhira sira tun ba halo programa saude nian iha komunidade sira tenke integra hamutuk iha neeba, ida nee iha planu estratejiku neebe, ohin temi nee halo revizaun. Ba moras TB husi tinan 2024 hanesan ohin hatete nee. Kuaze maioria atividade nee ami halo ona iha tinan haat liu ba, no agora aumenta tan atividade intervensaun balun iha neeba,depois aumenta husi tinan 2026 too 2030, maioria atividade nee lao ona,” nia relata.

Tuir nia, kazu Tuberkuloze iha tinan 2023 sira halo detensaun hamutuk rihun 6 resin, iha tinan 2024 deteta kazu ruihin haat resin mai iha tinan 2025 deteta kazu rihun lima resin iha territóriu Timor laran tomak.

“Iha tinan 2026 kazu seidauk relata dadus kompletu ida nee sidauk bele fo husi kazu sira neebe deteta maioria kazu nee 92% susesu iha tratamentu, kuaze iha 2% balu lakon vida, tanba nee mak esforsu liu tan para ema sira nee hetan tratamentu hotu. Iha prosesu tratamentu nee dezafiu neebe ami hasoru mak ema balu lakohi mai halo tratamentu ba buka fali ai-moruk tradisionál, ami buka meius oinsá para bele aproxima ho sira no halo akonselamentu ho sira para bele lori fila ba tratamentu,” nia afirma.

(jen)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *