PR Horta fo Pose ba Prokurador Republika Nain 7

Foto: STL/Emerenciana Pinto

DILI, STLTIMORLESTE.com – Prokurador Estajiadu nain hitu (7) simu pose husi Prezidente Republika, Jose Ramos Horta, hodi sai hanesan Prokurador Republika ba klase datoluk nian.

“Ho orgulhu haksolok mai iha eventu ida nee, tanba ita haree hakat dala ida tan ba oin reforsa Instituisaun Estadu liu liu setor justisa laos setor politiku, setor justisa husi grau akademiku hahu ho formasaun,” dehan Prezidente Republika, Jose Ramos Horta iha nia intervensaun, serimonia tomada de pose iha Edifisiu Prokurador Jeral Republika Kolmera, Sesta (10/07/2026).

PR dehan, formasaun sira nee importante tebes hahu hakat ba oin ho neineik tanba difisil, parabens ba iha Prokurador Jeral da Republika nia servisu iha tempu badak diak tebes, no mos eis Prokurador Alfonso Lopez mos antes nee halao servisu diak mos.

Iha fatin hanesan, Primeiru Ministru Xanana Gusmão dehan, husu atu Prokurador sira hakas aan halao servisu, tanba povu mak sei avalia servisu.

“Parabens ba imi hotu mos iha prosesu hadia diak liu tan ita nia Instituisaun Estadu nee pertense ba ita hotu, iha ida idak nia setor nia area, hakas aan ba, se mak sei avalia liu mak ita nia povu,” dehan PM.

PM sublina, saida mak povu lamenta, ida nee sai buat diak ida ba ita, nee duni husu ba Prokurador sira neebe halo juramentu ona hatudu kbiit honestidade respeitu ba lei, respeitu ba dignidade ema nian, atu justisa bele lao lae, prosesu sira mak sei pendente hela deit. Tanba nee, sira neebe sai Prokurador povu mak presiza no Instituisaun Estadu nian tuir duni sira nia mehi tuir martir sira nia mehi.

Nia esplika, se iha oan feto ka oan mane sai Prokurador bainhira kontente rona ema dehan sira servisu diak, servisu tuir lei haruka servisu tuir justisa servisu tuir interese povu nian.

Aleinde nee, Prokurador Jeral Republika, Nelson de Carvalho iha nia intervensaun katak, selebra etapa ida nia rohan no etapa foun nia hahu.

“Ohin ita selebra etapa ida nia rohan no etapa foun ida nian hahu. Ba sira neebe simu pose termina ona dalan ida neebe hahu iha tinan 2022, ho estudu, disiplina, sakrifisiu pesoal no familia nian, no dedikasaun neebe nafatin. Agora hahu faze foun ida, faze ezersisiu efetivu ba Magistratura Ministeriu Publiku nian, neebe sei ezije ba ita-boot ida idak. Sentidu responsabilidade neebe aas, perfeisoamentu profisional neebe nafatin, korajen, espiritu inisiativa no kompromisu neebe la sees ba Konstituisaun, ba lei no ba defezasaun autonomia Ministeriu Publiku nian,” dehan PJR.

PJR sublina, Magistratura Ministeriu Publiku nian, tuir nia natureza mak magistratura misaun nian. Konstituisaun fo ba nia papel sentral iha administrasaun justisa nian, iha defezasaun legalidade demokratika nian no iha protesaun ba interese publiku.

Tanba nee, Ministeriu Publiku presiza no sei nafatin presiza magistrada no magistradu sira neebe kualifikadu liu, prepara ona iha aspetu tekniku no metin iha aspetu etiku.

Nia esplika, formasaun kontinua sai dever institusional, neebe Konsellu Superior Ministeriu Publiku asegura, maibe sai mos dever pesoal, magistrada/magistradu ida-idak tenke buka, loroloron, atu hasae ninia nivel konesimentu no kompetensia, nune hadia nee reflete iha kualidade intervensaun prosesual nian. Nunee, iha kualidade justisa nian neebe fo ba sidadaun sira, neebe afinal sai alvu final ba ita nia asaun.

Nelson afirma, Ministeriu Publiku no justisa timorense hasoru dezafiu sira neebe kompleksu no sae ba bebeik. Hein husi ita boot sira kontribuisaun ida neebe pozitivu, metin no kompetente iha resposta ba dezafiu sira nee, neebe destaka entre sira.

Sublina ho enfaze espesial nesesidade atu iha aktuasaun ida neebe sensivel no metin iha kombate ba violensia domestika, neebe konstitui 17,33% husi krime sira neebe tramita no pendente.

Nune ida nee kontinua sai nafatin ida husi “ferida boot” iha ita nia sosiedade, neebe ultrapasa estratu sosial hotu no afeita klean tebes dignidade umanu. Ministeriu Publiku iha dever atu sai iha lina frente ba kombate ida nee, ho rigor, empatia no determinasaun.

PJR dehan, hametin instituisaun sai mos dezafiu permanente ba Ministeriu Publiku. Iha sentidu ida nee, Prokuradoria-Jeral Republika hahu ona prosesu ba instalasaun Prokuradoria Republika Rekursu nian, neebe mak orgaun Ministeriu Publiku nian iha Tribunal Rekursu.

Tanba regulamentu konkorru nian aprova ona, no iha laran fulan ida nee nian sei hahu konkorsu publiku ba asesu ba kategoria ida nee, neebe ho estatutu foun sai ona topu ba karreira.

Prokurador nee realsa tan, atu garante transparensia no imparsialidade, ba konkorsu dahuluk nee, ho forma esesional, juri sei kompostu husi magistrada no magistradu sira iha topu karreira husi Ministeriu Publiku nasaun sira neebe Timor-Leste iha relasaun no akordu kooperasaun ho sira, no neebe fahe matris juridika hanesan ho ita.

Hato intervensaun ba sira neebe foin simu posse katak, loron selebrasaun nian, Justu tebes imi selebra hamutuk ho imi nia familia, ho imi nia ema hanoin no ho imi nia belun sira. Ida nee mak marka ida neebe merese atu moris ho orgullu.

Maibe mos loos duni katak, hahu aban, serbisu barak mak hein imi. Iha serteza katak imi nia susesu sei sai mos susesu ba Ministeriu Publiku no ba justisa Timor nian. No serteza nee mak ohin ita selebra.

PJR mos hato liafuan espesial ba Sentru Formasaun Juridika no Judisiaria, ba orientador estajiu sira no ba ema hotu neebe kontribui atu serimonia ida nee bele akontese. Imi nia serbisu neebe la brani, maibe dedikadu tebes importante tebes atu harii magistratura ida neebe forte, kompetente no preparadu ba dezafiu futuru nian. Ba Prokurador Republika foun sira, PJR hakarak hato nia votu ba boa sorte, barani no susesu barak.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *