DILI, STLTIMORLESTE.com – Diretór Ezekutivu Servisu Migrasaun, Komisáriu Asistente Polísia Jorge Monteiro hateten, sidadaun estranjeiru neebe Polísia Nasional Timor Leste (PNTL) liu husi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK) asegura no detein iha area Tibar no Ulmera inklui Manleuna, Fomentu no Kampung Baru hamutuk 100 resin nee sira iha pasaporte no viza.
Nia dehan, suspeitu nee suspeitadu ba kazu Scamming Online Call Center iha 100 resin polísia deitein nee pasaporte no mai ho dalan legál.
“Relasiona ho operasaun neebe atua neebe ke ita nia instituisaun seguransa estadu nian hanesan PNTL no PCIC neebe konsege deteta halao kapturasaun no konsege deteta informasaun katak, sidadaun sira nee laiha dokumentu legal neebe ke iha sira nia liman. Hau hakarak hateten katak sidadaun hotu-hotu husi nasaun neebe deit tama legalmente iha territoriu nasionál Timor-Leste liu husi pontu fronteira sira nee, sira iha dokumentos viajen hanesan pasaporte nee sempre iha,” hatete Diretor Ezekutivu Servisu Migrasaun (MI), Komisáriu Asistente Polísia Jorge Monteiro ba jornalista sira liu husi Konferensia imprensia iha salaun MI, Caicoli, Kinta (16/07/2026).
Nia esplika, sidadaun Xineza sira nee identifikadu balun mai ho viza trabalhu no turizmu nia. Sidadaun balun nee Servisu Migrasaun seidauk identifika katak iha empreza mak kaer sira nia pasaporte.
“Hau hakarak hateten katak, sira nia pasporte dokumentu legal, sira nia pasaporte nee iha klaru ke laiha sira nia liman. Hau fiar hau garante katak sira tama iha territoriu nasional Timor Leste nee sira nia pasaporte nee iha. Sira atus ida resin neebe ke kaptura nee sira nia pasaporte iha,” nia esplika.
“Mas ita seidauk bele identifika sira nia pasaporte nee iha ema individu nia liman ka iha kompanhia nia liman, ida nee mak ita seidauk konsege identifika. Mas buat neebe hau garante nee sira tama iha territoriu nasionál Timor Leste nee ho dokumentu legál hanesan pasaporte ne’e sempre iha,” nia informa.
Jorge Monteiro haktuir, agora dala ruma mosu pergunta tuir mai tanba saida mak sira tama iha territóriu nasional Timor Leste nee sira nia pasaporte nee iha fali ema individu ka iha fali kompanhia ka iha fali ajensia sira, tanba saida.
“Hau hakarak hateten ba ita boot sira katak ita nia servisu nee integradu. Ita nia Estadu nee fo lisensa ba iha kompanhia sira ba iha ajensia sira lisensa legál hodi trata dokumentu estranjeiru nian neebe ke tama iha territóriu nasionál Timor-Leste”, nia deklara.
Nia hatutan, kestaun sira nee mosu laos broker maibe ida nee mak situasaun real. “Hau bele dehan iha broker sira nia liman, hau dehan deit ajensia ou kompanhia tanba ajensia ou kompania neebe ke trata dokumentu ema estranjeiru neebe ke tama iha territóriu nasionál Timor-Leste ajensia neebe ke legal i rejistradu iha parte SERVE nian. Tanba ida nee mak hau hakarak hateten katak sidadaun sira nee tama iha territóriu nasionál Timor-Leste nee hau garante katak sira tama ho dokumentos viajen estranjeiru hanesan pasaporte,” nia koalia.
Jorge hatutan, kuandu polísia ba kaer sidadaun sira nee mak sira nia pasaporte laiha sira nia liman ida nee mak knaar no responsabilidade autoridade seguransa nian hodi buka no hatene sira (sidadaun) sira nee nia Pasporte nee iha ema individu nia liman ka ajensia ou kompanhia nia liman.
Hatan konaba Suspeitu neebe suspeitadu envolve iha kazu scaming online neebe mak Tribunál nia desizaun sai ona ba sira katak aplikasaun Termu Identidade Rezidensia no Aprezentasaun Periodika nee la autoriza sai husi territóriu nasional.
“Relasiona ho sidadaun estranjeiru neebe ke envolve ka suspeita iha scaming call center, sidaun sira neebe ke prosesu identikasaun nia laran, finaliza ona sira nia pesesu primeiru interogatoriu iha Trbunál Primeiru Instansia neebe balun hetan multa balun hetan Aprezentasaun Periodika no balun hetan prizsun Preventiva. Espesialmente ba sira neebe ke iha hetan aplikasaun selu koima kaudu sira selu, kumpre ona desizaun Tribunál selu koima ba sala ka ba kulpa neebe ke sira halo, klaru ke sira nee iha direitu ona hodi sai husi territóriu nasionál Timor-Leste”, nia tenik.
Enkuantu ba sira neebe ke Aprezentasaun Periodika semana ida ida ka dala rua ba iha parte polísia ka ba iha Ministeriu Publiku nee labele sai husi territóriu nasionál.
“Hau garante katak sira sei mantein nafatin iha territóriu nasionál Timor Leste no sira sei la sai husi territóriu nasionál Timor-Leste tanba iha komunikasaun i iha koordenasaun servisu entre instituisaun seguransa sira no parte Ministeriu Públiku neebe Informasaun sira ba ema neebe ke sei iha prosesu investigasaun nia laran labele sai informasaun sira nee sira hatoo mai iha parte Migrasaun i ami kontinua transmite iha pontu postu entrada sira iha liña entrada sira para fó atensaun”, nia dehan.
Nia koalia, so aprezenta periodikamente ita atu sai ba liu husi postu fronteira sai ba liur temi deit ita nia naran sistema alerta kedas mean nee, modelu prevensaun ida.
Tuir nia modelu prevensaun segundu nee pasaporte orijinál nee iha Servisu Migrasaun nian liman depois de ita boot tuir prosesu primeiru interogatoriu iha Tribunál hetan aprezentasaun periodika ka termu Identidade rezidensia nia pasaporte neebe iha servisu Migrasaun nia liman neebe,tanba nee sira labele legalmente sai husi territóriu nasionál Timor Leste exeptu ita boot sai husi territóriu nasionál Timor-Leste nee liu husi dalan neebe ke.ilegal kalan ka loron, ita boot bele sai.
“Mas sai ho dalan dalan legálmentente husi territoriu nasionál Timor Leste nee labele. Nee laos sidadaun estranjeiru deit sidadaun nasionál, mos kuandu nia iha kazu ruma neebe ke iha prosesu nia laran nia sai imdgalmente ba liur nee posobilidade iha mas atu sai legalmente nee laiha,” nia afirma.
(jen)







