DILI, STLTIMORLESTE.com – ALFELA sei hasoru dezafiu ligasaun ho labarik sira neebe abandona, liu liu trata sertidaun liu husi mekanizmu notariadu asesu online nee difikulta tebes labarik sira.
Kestaun nee hatoo husi Diretora Ezekutiva ALFELA, Marcelina Amaral liu husi nia intervensaun bainhira halo enkontru ho rede referal sira iha Kaikoli, Tersa (18/03/2025).
Diretora dehan, Organizasaun Asistensia Legal ba Feto no Labarik (ALFELA) sei hasoru dezafiu liga ho labarik sira neebe abandona husi aman atu trata deit dokumentus RDTL liu husi sistema notariadu online, ida nee difikulta tebes sira.
“Dezafiu ida neebe mak ALFELA hasoru ligasaun ho kliente sira, kazu abandona menor ka ezersisiu poder menor paternal ka alimentasaun ba menor difisil iha trata sertidaun, liu-liu mekanizmu notariadu neebe agora asesu online nee, ajendamentu nee difukulta liu tan, fulan Janeiru ema asesu ba ajenda nee nia marka ba fulan Julhu, Agostu too Outubru, depois too iha neeba adia tinan oin, entaun ema laiha ona esperansa atu ba trata ajenda sertidaun labarik nia,” katak Diretora.
Diretora hatutan, difikuldade liu tan mak ba inan feton sira neebe hanesan mane la responsavel no labarik nee rasik la hatene nia aman nia naran kompletu, entaun Ministeriu Justisa atu ajuda mos difisil, presiza iha lista sertidaun mezmu laos violasaun hakarak ho hakarak entaun nee difisil, mezmu halo advokasia liu husi MSSI hakarak apoiu atu bele hasai sertidaun maibe dala ruma la hetan apoiu.
Nia hatutan, sertidaun seluk ligasaun ho identidade perdidu ida nee mos sei iha difikuldade, iha esperiensia barak husi uma mahon Baukau no seluk tan iha menor neebe atu hetan deit adopsaun imajina bebe nee seidauk hetan identidade mais atu adopsaun mos presiza rekejitu tenke sertidaun kompletu, ida nee mos presiza halo advokasia.
Nunee mos Diretora FOKUPERS, Domingas Afonso Amaral hatutan, liga ho sertidaun RDTL nia ita sei hasoru difikuldade mak durante nee tau deit obitu, maibe iha esperiensia mak kazu balu neebe FOKUPERS akompanha kliente ou vitima rasik husu atu la tau aman nia naran ba iha sertidaun, tanba nia prefere tau deskonhesidu.
“Ita hanoin mos buat balu hanesan aban bainrua labarik boot mai fo mos presaun ba nia, dehan hau nia aman mak deskonhesidu ida neebe? buat sira nee hotu presiza hanoin hela ona,” katak nia.
Nunee mos Inpetora Xefe Defensoria Publika, Marcia M. F. Sarmento hatete, Defensor Publiku nafatin buka meius ba vitima sira liu-liu inan feton sira neebe laiha sertidaun.
Nomos iha meius ida neebe mak ajuda vitima sira liu-liu inan feton sira neebe ba ho difikuldade hanesan ALFELA dehan kona-ba sertidaun.
“Laiha sertidaun, Ministeriu Publiku normalmente reseita dehan ba trata ida nee no ida nee ba, entaun ida nee ami Defensoria Publika akompanha inan feton sira nee halo koordenasaun ho rejistu notariadu normalmente ami halo koordenasaun sira koordena ho diak sira produs sertidaun nee ho lalais, ida nee ami halo koordenasaun ho rejistu notariadu,” katak nia.
Relasiona ho kazu sira neebe liga ho kazu violensia domestika nia dala barak kestiona katak vitima sira la hatene kona-ba desizaun, no la hatene kazu saida mak akontese ba sira, ida nee labele fo sala deit parte Tribunal, tanba buat hotu regula iha lei ona.
“Bainhira ita akompanha vitima sira, ita nia dever hanesan advogadu, no ita neebe akompanha ita iha dever para esplika didiak ba sira labele lori sira too klaran depois nu fim husik hela sira, entau ita nia dever hanesan ema neebe akompanha husi inisiu la hotu, tanba nee akompanha nafatin sira para sira hatene didiak ba kazu nee,” katak nia.
Nunee mos Sekretariu Estadu Igualdade (SEI), Elvina Sousa Carvalho hatutan, kona-ba adopsaun labarik ida nee hetan konsiderasaun bazeia ba ezijensia no nesesidade neebe mak iha kona-ba adopsaun oinsa mak proteje labarik sira neebe mak vitima ba violensia bazeia ba jeneru, no labarik sira neebe mak moris iha violensia seksual ka labarik sira neebe mak hetan abandona husi inan aman no hela uma mahon no fatin seluk.
“Ema barak atu halo adopsaun maibe prosesu rumit dala ruma familia balu entrega deit ba familia sira mak haree, maibe depois la fo kondisaun no halo violensia oin-oin hasoru labarik sira, tanba nee mak agora Komisaun F halo hela esforsu atu bele hamosu lei ida adopsaun, lei adopsaun nee foin atu halo iha Timor no lei nee presiza iha atu proteje labarik sira nomos regulariza prosesu adopsaun hodi halo protesaun ba labarik sira,” katak Sekretariu Estadu.
Elvina dehan, agora daudaun iha ema lubuk ida ou malae lubuk ida hakarak mai adopsi labarik sira hodi lori ba liur, maibe la hatene hodi ba atu halo saida, ida nee nuudar estadu presiza halo protesaun ba sidadaun sira liu liu ba labarik sira.
(eme)