UNICEF – Governu Japaun Entrega Fasilidade Saneamentu & Instalasaun 10 Ba MS

UNICEF ho Governu Japaun entrega fasilidade saneamentu no instalasaun 10 ba Ministeriu Saude. (Foto: STL/Emerenciana Pinto)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Fundu Nasoins Unidas ba Labarik (UNICEF) no Governu Japaun entrega fasilidade bee, saneamentu no instalasaun hamutuk 10 neebe hadia ona ba Ministeriu Saude (MS).

Fundu Nasoins Unidas ba Labarik (UNICEF) no Governu Japaun entrega ona fasilidade bee, saneamentu no instalasaun hamutuk 10 neebe hadia ona ba Ministeriu Saude hodi suporta pratika ijiene no saneamentu neebe diak iha Sentru Saude Komunitaria (SSK) iha Oekusi no Lautem.

Fasilidade hirak nee entrega husi Embaixador Japaun ba Timor Leste, Kimura Tetsuya no Reprezentante nasaun UNICEF iha Timor Leste, Patrizia DiGiovanni, ba Visi Ministra haforsa institusional iha Saude, Jose dos Reis Magno iha Novu Turizmu, Segunda Lokraik (24/02/2025).

Fasilidade hirak neebe hadiak ona nee mak hanesan konstrusaun ba estasaun fase liman husi liur, instalasaun bee posu no hadia kapasidade armazenamentu bee nian, halo naroman solar iha liur, halo modifikasaun ba sentina inkluziva, haketak no harii fatin lixu permanente sira, hasae kapasidade fasilidade sira atu fornese servisu saude nian iha ambiente no sanementu neebe mak moos, fo benefísiu ba ema rihun 10 husi komunidade sira neebe iha sentru saude refere.

Aleinde nee, SSK sira simu ona material sira kona-ba Prevensaun no Kontrola Infesaun, neebe inklui saku sira atu halibur lixu, sasan esterilizasaun no desinfesaun neebe bele uza lalais sasan sira neebe bele truka, ekipamentu sira atu hamoos no ekipamentu sira ba protesaun pesoal sira nian.

“Asesu ba bee moos, saneamentu no servisu ijiene, importante tebes ba prestasaun servisu iha sentru saude sira. Hadiak hirak nee hatudu ita nia kompromisu ba saude no seguransa ba pasiente no pesoal saude sira nian no ajuda estabelese padraun besi iha komunidade sira nia leet,” dehan Jose dos Reis Magno, Visi Ministru ba Fortalesimentu Institusional Saude.

Tuir evidensia internasional, ijiene liman neebe ho lo-loos sei prevene no evita infesaun too porsentu 50 durante prestasaun servisu saude. Maske nunee, fasilidade barak iha mundu tomak sei luta nafatin atu asesu ba fasilidade baziku sira atu fase sira nia liman molok atende pasiente sira, ka atu tarta lixu mediku ho maneira sanitaria.

Observasaun foin lalais nee, durante resposta ba Covid-19 iha 2020 hatudu katak Sentru Saude Komunitaria barak liu iha Timor Leste mak falta bee moos durante loron tomak, enkuantu barak iha sentina mak la funsional no fasilidade fase liman neebe la adekuadu. Ida nee halo pasiente no pesoal saude sira bele hetan infesaun oin-oin durante vizita ka hela iha hospital, no iha fatin seluk hakaas aan atu hamenus moras sira neebe relasiona ho ijiene hanesan diareia, malnutrisaun no Infesaun Respiratoria Agudas (IRA).

Nunee mos Reprezentante UNICEF, Patrizia DiGiovanni hatete, servisu bee no saneamentu iha fasilidade saude iha kusta neebe efetivu hanesan saude publiku.

“Hadia servisu bee no saneamentu iha fasilidade saude sira, iha kustu ida neebe mak efetivu, hanesan intervensaun saude publika ida ba tempu naruk, neebe importante liu hodi asegura partu neebe seguru liu, hamenus ona infesaun sira neebe mak bele transmite no ikus liu sei tulun asegura oportunidade diak liu ba labarik sira atu sobrevive no dezenvolve sira nia potensialidade tomak. UNICEF agradese tebes ba Governu Japaun ba apoiu ida nee hodi lori servisu BESI neebe importante ba sentru saude sira,” dehan Reprezentante UNICEF, Patrizia DiGiovanni.

Embaixador Japaun, KIMURA Tetsuya hatete, sira parseria ho UNICEF no Ministeriu Saude no kontente Japaun bele kontribui hodi fornese kualidade ba komunidade lokal.

“Liu husi ami nia parseria ho UNICEF no Ministeriu Saude, hau kontente katak Japaun bele kontribui hodi fornese kualidade saude ba komunidade lokal sira. Hau hein katak fasilidade hirak nee sei uza ho efetivu ba tinan barak oin mai,” dehan Embaixador Japaun, KIMURA.

Apoiu ida nee husi Governu Japaun, hanesan parte ida husi pakote intervensaun ida neebe luan liu ho objetivu atu responde ba malnutrisaun inan, labarik no adolexente sira iha Timor Leste. Intervensaun sira seluk neebe hetan husi subsídiu nee inklui distribuisaun tabletas Asidu Folika Ferru ba labarik-feto adolexente sira iha munisípiu Covalima, Lautem, Liquiça, Manufahi no RAEOA, hadia instalasaun sentina iha eskola ualu iha munisípiu Lautem no Manufahi, fornese asistensia no Konsellu Saude ba labarik, inan, kuidador sira, no kapasitasaun ba Governu.

(jen)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *