DILI, STLTIMORLESTE.com – Formandu kareira Advogadu Privadu nain 20 simu pose hodi sai hanesan Advogadu Privadu, tanba nee Ministru Justisa (MJ) husu atu kaer metin etika deontolojia no servisu ho profisional.
“Ohin hau destaka mos ba sira, hodi hateten katak kaer metin ita boot sira nia etika deontolojia servisu profisional neebe ita boot sira aprende, hametin ita nia integridade ita nia servisu profisional sira atu halo justisa ida ho lalais, efisiensia efikasia kuandu ema ruma solisita ba iha ita boot sira nia demanda iha servisu profisional sira,” dehan Ministru Justisa, Sergio Hornai ba jornalista sira iha Kaikoli, hafoin remata serimonia graduasaun VI kursu formasaun kareira Advogadu Privadu, Tersa (30/06/2026).
MJ hatutan, hein katak ho formasaun neebe sira hetan gradua ona halo integrasaun ba iha servisu advokasia profisional nian, sira bele moderniza no hariku liu tan ita nia sistema judisial iha Timor Leste.
Nia sublina, lori Governu nia naran hakarak fo parabens ba iha Advogadu sira neebe ohin simu tan responsabilidade ida, husi sira nia faze formasaun tama ona ba iha faze hetan rekonhesimentu ba iha sira nia vida profisional hanesan advokasia ka Advogadu nian.
Tuir MJ, formasaun neebe sira simu ona iha nia valor atu forma sira atu kontribui liu tan ba ita nia sosiedade, liu liu setor justisa. No hatoo parebens ba Advogadu sira neebe simu ona pose, ba sira nia familia neebe ho sira nia pasiensia fornese sira nia oan ba iha servisu Advogadu nian.
Nia dehan, iha sira nain 20 simu responsabilidade atu asumi responsabilidade, hanesan Governu nia hanoin boot hodi kontribui ba iha sexto kursu formasaun ba iha servisu advokasia nian. Tanba sentru formasaun halo nia empenhu ida excelente, iha tinan sira liu ba halo ona kursu ida ba kursu ida no ohin too iha sexto kursu formasaun.
Governante nee esplika, objetivu prinsipal mak oinsa atu priense ita nia kuadru tekniku juridiku sira atu bele kontribui iha Tribunal sira neebe funsiona, tantu Tribunal iha area juridisaun ida idak nian sira bele kontribui ba iha administrasaun justisa, hodi defende konaba legalidade, defende konaba direitu fundamentais ba iha sidadaun sira, hodi hetan justisa ida neebe ho lo-loos.
Tanba problema mosu iha komunidade, se mak iha kapasidade no lejitimidade atu reprezenta, so iha deit ema sira neebe hetan ona akreditasaun liu husi sentru formasaun ida neebe naruk mak bele iha lejitimidade no legalidade iha kapasidade atu reprezenta ita nia sidadaun sira bainhira iha letijiu.
Iha fatin hanesan, Diretor Sentru Formasaun Juridiku no Judisiariu (SFJJ), Fransisco Xavier Vasco Soares dehan, agradese ba iha Ministru Justisa ba apoiu neebe fo ba sira atu dezenvolve liu tan atividade iha SFJJ.
“Agradese ba iha Ministru Justisa tanba apoiu neebe fo ba instituisaun ida nee, no apoiu ida nee kontribui atu ami bele kontinua dezenvolve ami nia atividade sira iha area justisa nian, ohin ita halibur iha fatin ida nee atu asiste serimonia graduasaun ba sexto kursu Advogadu Privadu neebe finaliza ona kursu formasaun,” dehan nia.
Nia esplika, formasaun nee ho durasaun fulan sanulu resin lima iha faze teoria, no fulan sia iha faze estajiu. Iha tinan 2023 CFJJ halo inskrisaun ba rekrutamentu sexto kursu Advogadu Privadu neebe hetan total 176 kandidatus, depois ekipa juri halo selesaun ba dokumentus submetidu hetan 160 mak liu bareira hodi avansa ba prova eskrita.
Nia dehan, iha prosesu prova eskrita hetan 37 kandidatus mak konsege avansa ba prova oral no pisikolojia, iha prosesu prova oral no pisikolojia hetan 29 kandidatus mak admitidus ba tuir formasaun teoria hahu iha loron 1 fulan Marsu tinan 2024 too iha 31 fulan Maiu 2025. No iha ezame final ba formasaun teoria hetan deit 22 kandidatus mak avansa ba faze estajiu, iha Defensor Publiku, Raeo Dili Covalima no Ermera, inklui eskritoriu Advogadu Privadu sira iha Dili.
Nia reforsa, formandu sira remata estajiu durante fulan sia, sira fila fali ba iha SFJJ tuir ezame agregasaun ikus hetan 20 kandidatus mak aprova ba iha kareira Advogadu Privadu, kompostu husi mane nain 8 no feto nain 12. Tanba nee SFJJ halo esforsu hotu hodi prepara advogadu sira ho masimu durante tinan rua nia laran.
Diretor dehan, agora fila fali ba iha Advogadu sira oinsa aplika matenek neebe hetan ona iha terenu. No sei hetan dezafiu barak banhira halao knaar hanesan advogadu iha terenu, maibe labele konsidera ida nee hanesan obstakulu ida, lori matenek no esperiensia neebe hetan ona iha SFJJ liu husi formandu sira atu halao knaar sai diak liu.
Aleinde nee, Formandu João Bosco Da Silva Pinto dehan, sira hetan ona sertifikadu hahu agora ba oin sira bele halao ona knaar hanesan Advogadu Privadu.
“Ami simu pose hetan ona sertifikadu atu ezerse funsaun nuudar Advogadu Privadu, fiar katak konhesimentu neebe ami hetan ona iha sentru formasaun atu bele ezerse funsaun nee ho diak. Liu liu funsaun prinsipal Advogadu nian mak konaba kontribui ba boa administrasaun justisa sidadaun sira nian, no mos garante interese sidadaun sira nian, no salva guarda direitu sidadaun sira nian,” dehan nia.
Marka prezensa iha tomoda de pose nee, Ministru Justisa Sergio Hornai, Adjunta Prokuradora Jeral da Republika Angelinha Saldanha, Defensor Publiku Jeral Cansio Xavier, Prezidente Komisaun A Antonio Verdial, Prezidente Konsellu Jestaun Disiplina Advokasia, Formador husi Sentru Formasaun Juridiku no Judisiariu, no familia husi Advogadu sira.
(ter)







