DILI, STLTIMORLESTE.com – Deskonfia arguidu balu ne’ebé envolve iha rede Scamming Call Centre halai sai husi teritoriu Timor-Leste, Jurista konsidera situasaun ne’e la’ós falha husi medida koasaun ne’ebé Tribunal aplika, maibé falha husi instituisaun estadu ne’ebé iha responsabilidade atu asegura implementasaun medida refere.
Jurista Sergio Dias Quintas hateten ba STL, iha Komoro, Kinta (27/08/2026), katak medida koasaun ne’ebé Tribunal aplika ba arguidu sira adekuada no proporsional ona. Tuir nia, responsabilidade atu asegura arguidu sira kumpri medida ne’e kabe ba instituisaun estadu ne’ebé iha kompeténsia.
“Ne’e failansu husi instituisaun estadu rasik, tanba medida koasaun ne’ebé Tribunal aplika adekuada no proporsional tiha ona. Maibé se mak asegura medida koasaun ne’e? Instituisaun estadu mak tenke asegura,” dehan Sergio.
Nia hateten, PNTL hanesan instituisaun ne’ebé responsabiliza ba seguransa públika, no Imigrasaun hanesan instituisaun ne’ebé iha responsabilidade iha movimentu ema tama-sai fronteira, tenke kolabora atu asegura arguidu sira ne’ebé sujeitu ba medida koasaun.
Tuir nia, se instituisaun estadu la asegura medida koasaun ne’e no konsidera deit katak medida refere hakerek iha surat, entaun iha posibilidade arguidu sira ses husi teritoriu Timor-Leste ba sira nia rain ka ba fatin seluk.
Sergio esplika katak implementasaun medida koasaun la’ós responsabilidade Tribunal deit. Tribunal aplika medida, maibé instituisaun estadu relevante sira tenke asegura atu medida ne’e kumpri.
“Polísia tenke haree ema sira ne’ebé hetan ona medida koasaun kumpri ka lae. Se sira la kumpri, autoridade seguransa tenke informa ba Tribunal. La’ós Tribunal mak tuir ema sira ne’e,” dehan nia.
Nia sublinha, PNTL, Imigrasaun no instituisaun relevante sira seluk tenke reforsa mekanizmu kontrolu ba arguidu sira ne’ebé sujeitu ba medida koasaun, liuliu iha kazu rede Scamming Call Centre.
Sergio mos konsidera katak prizaun preventiva deit la’ós solusaun ba problema Scamming Call Centre, tanba bele hamosu kustu boot ba Estadu no, se mekanizmu kontrolu la diak, bele hamosu problema foun.
Tanba ne’e, nia husu Ministériu Interior atu halo avaliasaun hodi deskobre oinsá arguidu sira bele sai husi teritoriu Timor-Leste no se iha ema ka instituisaun ruma ne’ebé fasilita sira.
“Rede scamming ne’e problema sériu, tanba ne’e tenke hala’o knar ho diak atu asegura ema sira ne’e. Se knar la’o la diak, tenke iha responsabilizasaun ba ema ne’ebé responsavel,” dehan nia.
Akademiku UNTL, Sebastião dos Santos mos husu atu foti medida todan hasoru ema ne’ebé fasilita arguidu sira halai sai husi Timor-Leste.
“Labele nonook. Tenke buka tuir atu hatene se loos mak fasilita arguidu sira ne’e halai sai. Tenke buka hatene no prosesu tuir lei ne’ebé iha, atu iha futuru labele akontese tan,” dehan Sebastião.
Nia hatutan, arguidu sira ne’ebé halai sai husi teritoriu Timor-Leste tenke sai lisaun ba entidade kompetente sira atu reforsa kontrolu ba arguidu sira ne’ebé hela iha Timor-Leste, atu situasaun hanesan ne’e labele akontese tan.
Iha sorin seluk, Defensor Públiku, Henrique Mariz ne’ebé kaer kazu rede Scamming Ulmera, hateten katak papel defeza iha prosesu primeiru interogatoriu mak asegura deit direitu arguidu sira to’o Tribunal aplika medida ba sira.
“Asegura sira iha prosesu primeiru interogatoriu to’o Tribunal aplika medida ba sira. Se sira la kumpri medida Tribunal bele halo alterasaun ba medida seluk,” dehan Henrique.
Nia hatutan katak kona-ba arguidu sira halai sai husi teritoriu Timor-Leste, responsabilidade atu kontrola no asegura sira nia movimentu la’ós kompeténsia defeza, maibé kabe ba instituisaun estadu seluk ne’ebé iha responsabilidade atu implementa medida ne’ebé Tribunal aplika.
(ter)







