DÍLI, STLTIMORLESTE.com — Akademista sira husu kontrolu maksimu tanba deskonfia arguidu kazu Scam 140 resin bele halai sai rai-laran, hodi hasees aan husi prosesu justisa iha Timor-Leste.
Komentáriu ne’e sai hanesan alerta urjente ida ba autoridade sira atu foti medida prevensaun no halo kontrolu ne’ebé rigoruzu liu tan iha fronteira no aeroportu, tanba autoridade seguransa no judisiál tenke tau matan ho seriedade ba kazu ne’ebé envolve sidadaun estranjeiru barak ne’e, hodi evita risku halai sai ne’ebé mosu tanba fraku balun iha fiskalizasaun, nune’e ema hotu ne’ebé envolve submete ba prosesu lei nian hodi kombate impunidade ba krime sibernétiku.
Tuir pontu de vista husi Akademista UNPAZ, Francisco de Oliveira, katak kazu Scam ne’ebé akontese iha kapitàl Díli no envolve sidadaun estranjeiru, presiza hetan atensaun másimu hosi Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) no mós Ministériu Públiku.
“Iha kazu boot hanesan ne’e, risku ba arguidu sira atu halai sai hosi jurisdisaun Timor-Leste mak boot tebes, li-liu bainhira medida koasaun ne’ebé aplika fraku ka laiha fiskalizasaun ne’ebé metin iha fatin sai nian sira,” tenik Francisco de Oliveira ba STL, iha Dili, Kuarta nee (26/08/2026).
Akademista ne’e mós akresenta katak krime organisadu hanesan ne’e fó impaktu aat ba seguransa nasional no mós estraga imagem estadu nian iha matan internasional. Tan ne’e, nia hato’o apelu ba tribunál no autoridade imigrasaun atu tahab pasaporte no tau matan didi’ak ba movimentu arguidu sira-nian durante prosesu investigasaun sei lao.
Iha sorin seluk, Observadór Polítika, Samuel da Cruz, mós hato’o nia hanoin hodi dehan katak kazu boot hanesan ne’e la’ós de’it afeta seguransa ekonómika sidadaun nian, maibé mós fó impaktu negativu ba kredibilidade instituisaun Estadu nian, li-liu bainhira akontese katak númeru ne’ebé boot husi sira ne’ebé hetan ona akuzasaun bele taka sistema no evite prosesu julgamentu.
Entretantu tui dadus husi Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli hatudu katak ba kazu Scam hirak ne’e, juiz tau ona medida koasaun oioin, inklui pagamentu kausaun no proibuisaun sai husi rai-laran ba arguidu balun ne’ebé liuhosi fase interogatóriu.
Maski nune’e, preokupasaun husi akademista no observador sira ne’e hamosu fali preokupasaun ba ekipa konjunta seguransa nian, atu servisu hamutuk hodi garante katak laiha arguidu ida mak bele halai sai antes desizaun final tribunál nian sai.
(car)







