Governu aprova projetu Kontrasaun Publika ba Preparasaun Prezidensia ASEAN

DILI, STLTIMORLESTE.com – Governu liu husi enkontru Konselhu Ministru (KM), aprova projetu dekretu lei konaba rejime espesial kontratasaun Publiku neebe aplika ba preparasaun no ezersisiu prezidensia Assosiation of Southeast Asian Nations (ASEAN) husi Timor Leste (TL) tinan 2029.

Reuniaun nee halao iha Palasiu Governu, KM aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, kona-ba rejime espesiál kontratasaun públika ne’ebé aplika ba preparasaun no ezersísiu Prezidénsia ASEAN hosi Timor-Leste iha tinan 2029, Kuarta (02/09/2026).

Diploma ne’e estabelese rejime exepsionál no temporáriu ida hodi aselera kontratasaun obra konstrusaun ka reabilitasaun ba infraestrutura iha munisípiu Dili ne’ebé nesesáriu ba preparasaun Prezidénsia ASEAN nian, nune’e mós bens no servisus ne’ebé asosiadu diretamente ho preparasaun, ezekusaun, fiskalizasaun no konkluzaun obra hirak ne’e. Rejime ne’e inklui, liu-liu, konstrusaun Sentru Konvensoins, ne’ebé tenke funsiona tomak ona iha tempu tuir kalendáriu preparasaun Prezidénsia ASEAN nian.

Diploma ne’e mós atribui ba Vise Primeiru Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, la haree ba valór kontratu nian, kompeténsias atu hala’o aktu administrativu no finanseiru sira ne’ebé nesesáriu ba ninia kontratasaun, inklui autoriza despeza no abertura prosedimentu, aprova adjudikasaun no selebra kontratus hodi Estadu nia naran. Prosedimentu sira hetan tramitasaun hosi servisu aprovizionamentu entidade adjudikante nian, no Komisaun Nasionál Aprovizionamentu no Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál bele fornese apoiu tékniku bainhira husu. Fiskalizasaun prévia hosi Kámara Kontas mantein ba kontratu sira ne’ebé liu millaun US$ 5.

Rejime ida-ne’e vigora to’o 31 fulan-dezembru 2029, no ho objetivu atu garante katak infraestrutura ne’ebé nesesáriu prepara tuir prazu ne’ebé estabelese ona atu Timor-Leste bele sai uma-na’in no ezerse Prezidénsia ASEAN nian iha tinan 2029.

Tuir Ministru Planeamentu, Investimentu no Estratéjiku (MPIE), Gastão Francisco de Sousa ba jornalista sira hafoin reuniaun KM iha Palasiu Governu katak, planu ne’e diskute ona iha nivel tékniku inklui asuntu dezenvolvimentu institusionál, ekonomia, sosiál no infraestrutura.

“Reuniaun KM ohin, aprezenta Planu Médiu Prazu 2027 to’o 2030. Diskusaun ne’e halo ona iha nivel tékniku no nivel asuntu dezenvolvimentu institusionál, ekonomia, sosiál no infraestrutura. Tanba ne’e, ami aprezenta no aprova Planu Médiu Prazu husi 2027 to’o 2030. Prioridade Governu tenke aliña ho Planu Médiu Prazu ne’e, liu-liu atu haree oinsá Timor-Leste bele diversifika ekonomia nasionál no dezenvolve setór non-petrolíferu. Tanba diversifikasaun ekonómia ne’e, importante tanba Timor-Leste sei hasoru limitasaun iha rekursu Fundu Petrolíferu,” dehan Ministru, Gastão Francisco de Sousa.

“Ita nia Fundu Petrolíferu, tuir predisaun ita nia peritu sira, sei hotu iha 2033 to’o 2035. Tanba ne’e maka tenke diversifika ekonomia, fó vida naruk tan ba ita nia Fundu Petrolíferu hodi hein dezenvolvimentu Greater Sunrise. Governu presiza prepara setór ekonómia non-petrolíferu sira atu sai fonte importante ba kresimentu ekonomia no garante sustentabilidade finanseira nasaun iha futuru,” Gastão de Sousa argumenta.

Iha reuniaun KM nee, MPIE, Gastão Francisco de Sousa, halo aprezentasaun bá Planu Médiu Prazu 2027-2030, ne’ebé sei estabelese prioridades prinsipál no meta dezenvolvimentu ba tinan 4 governasaun oin mai no nu’udar faze finál ba implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030.

Nia akresenta, planu ne’e iha objetivu atu aselera dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál nasionál, liu-liu foka ba diversifikasaun ekonómika, kriasaun empregu, melloria infraestruturas no servisu públiku, dezenvolvimentu kapitál umanu inklui mós reforsu instituisaun, atu nune’e bele hamenus dependénsia ba reseita petrolífera no kria kondisaun ba kresimentu ekonómiku ida ne’ebé sustentável liu.

Proposta ne’e define prioridade estratéjiku nasionál 10, inklui reforma propriedade no rejistu rai, asesu finansiamentu hosi empreza mikro, ki’ik no médiu, dezenvolvimentu ekonomia azúl no turizmu, hadi’a lojístika no ligasaun entre zona produsaun no merkadu sira, aumenta produtividade agríkola no área irigasaun sira, reforsa formasaun profisionál, hadi’a fornesimentu eletrisidade no bee ba zona ekonómika sira, nomós kria kondisaun ne’ebé di’ak liu ba investimentu privadu.

(jos)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *