Horta: Presiza Hasae Produtividade Agrikultura Asesu ba Merkadu

Prezidente Republika Jose Ramos Horta. (Foto: STL/Emerenciana Pinto)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), José Ramos-Horta hatete, presiza hasa’e produtividade agrikultura hodi asesu ba merkadu.

Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hato’o kestaun ne’e liu husi diskusru bainhira abertura Sesaun Solene IV Sesaun Lejislatura ba VI iha Parlamentu Nasionál, Tersa (15/09/2026).

“Iha agrikultura, ita presiza hasa’e produtividade, reabilita sistema irigasaun, promove mekanizasaun, hadi’a asesu ba merkadu no dezenvolve agronegósiu. Ita hakarak agrikultór sira bele produz barak liu, lakon menus, fa’an di’ak liu no transforma agrikultura ba atividade komersiál ida ne’ebé sustentável,” dehan Prezidente Republika.

Prezidente Republika hatete katak, produsaun agríkola tenke fó han família sira, halo abastasementu ba merkadu sira, fornese matéria-prima sira ba indústria ai-han nian no, bainhira de’it bele, troka produtu sira ne’ebé importa ohin loron.

Alende nee, iha peska no agrikultura, eziste mos potensialidade ne’ebé seidauk esplora tomak. Hamenus lakon sira, hadi’a prosesamentu, reforsa prezervasaun no kria kondisaun sira atu to’o iha merkadu rejionál sira signifika katak valór akresentadu hosi produsaun bele hela iha nasaun laran ba tempu naruk liután.

“La to’o atu kail ikan de’it. Ita tenke kria valór husi ikan. Ida-ne’e signifika ekipamentu, prosesamentu, armazenamentu, transporte, komersializasaun no asesu ba merkadu sira ne’ebé di’ak liu. Turizmu, Ita-nia patrimóniu naturál, kulturál no istóriku riku tebetebes. Maibé turizmu sei iha de’it impaktu ekonómiku loloos se vizitante sira hela kle’ur liu, gasta barak liu iha país no se parte signifikativa ida hosi rendimentu ne’e to’o ba komunidade sira,” dehan PR Horta.

Prezidente Republika hatete, hakarak turizmu ne’ebé kria empregu ba joven sira, oportunidade ba negósiu ki’ik sira, rendimentu ba komunidade sira, no merkadu ba produtu nasionál sira.

Tanba ne’e turizmu bele liga diretamente kultura, agrikultura, artezanatu, transporte, restaurante, otél no servisu sira.

“Iha ekonomia dijitál, ita iha oportunidade ida. Ita bele uza konetividade no teknolojia foun sira hodi hamenus kustu, hadi’a servisu sira, fasilita pagamentu sira, apoia negósiu ki’ik sira no kria profisaun foun sira ba ita-nia joven sira. Investe iha konetividade, abilidade dijitál no inovasaun maka investe iha ita-nia joven sira-nia kapasidade atu partisipa iha ekonomia sékulu XXI nian,” katak Horta.

Ekonomia verde no enerjia nia kobertura eletrisidade ne’ebé aas (99.7%) kria ona baze esensiál ba dezenvolvimentu. Etapa tuir mai tenke garante enerjia ne’ebé efisiente liu, seguru liu no progresivamente sustentável liu, hodi hamenus kustu sira ba família no empreza sira no kria kondisaun sira ba atividade produtiva foun sira.

Alende nee Ekonomia verde labele haree de’it hanesan obrigasaun ambientál ida. Ida-ne’e oportunidade ida iha enerjia renovável sira, iha jestaun rekursu naturál sira, iha efisiénsia enerjétika, iha agrikultura sustentável no iha forma foun sira produsaun nian.

“Ita mós presiza dezenvolve indústria no servisu nasionál sira ne’ebé iha kapasidade atu aproveita ezijénsia ne’ebé kria hosi investimentu públiku no kreximentu ekonómiku. Iha projetu boot hotu-hotu, ita tenke husu investimentu ne’e hira maka hela iha rai-laran? Empreza Timoroan hira mak partisipa? Traballadór Timoroan hira mak hetan abilidade foun? Matenek hira mak hela iha Timor-Leste? Ida-ne’e maka oinsá investimentu transforma-an ba kapasidade nasionál. Diversifikasaun sei la halo mesak hosi Estadu,” dehan PR Horta.

Prezidente Horta dehan, presiza empreza nasionál sira ne’ebé forte liu, agrikultór sira no peskadór sira ne’ebé integradu iha merkadu sira, emprezáriu sira ne’ebé iha kapasidade atu halo inovasaun no investidór sira ne’ebé iha vontade atu kria produsaun, empregu sira no koñesimentu iha rai-laran.

Estadu tenke kria kondisaun atu nune’e empreza mikro, ki’ik no médiu sira bele buras atu nune’e agrikultór ida bele transforma sira-nia produsaun ba atividade komersiál ida ne’ebé sustentável; atu joven ida bele kria negosiu; no atu nune’e investidór ida hetan seguransa, previzibilidade no oportunidade sira.

Ekonomia ida ne’ebé diversifikada labele depende eskluzivamente ba Estadu nu’udar empregadór, kompradór no investidór, presiza ekonomia ida iha-ne’ebé setór privadu sira produz, investe, emprega no esporta.

“Ita mós presiza infraestrutura ne’ebé di’ak liu, enerjia ne’ebé efisiente liu, konetividade aérea, marítima no dijitál no ambiente regulatóriu ida ne’ebé hamenus kustu sira hodi halo negósiu. Prodús barak, importa menus, hodi redús défisit komersiál liu millaun 700 dolar amerikanu to’o 2025. Maibé ha’u husu, ba dala sanulu dezde 2023, bainhira maka sei aprova Lei Protesaun Investimentu no Lei Eliminasaun Dupla Tributasaun? Konetividade rejionál mós sei sai esensiál,” dehan Horta.

Adere ba OMK iha tinan 2024 no ASEAN, iha tinan 2025, nu’udar Estadu-Membru ba dala-11 loke asesu ba Timor-Leste ba merkadu rejionál ho ema millaun 700 resin (bloku populasaun ida ne’ebé boot liu iha mundu, iha de’it Índia, Xina no Áfrika nia kotuk)2 no kria posibilidade foun ba komérsiu, investimentu, turizmu no integrasaun iha kadeia valór sira. Maibé integrasaun rejionál la signifika de’it loke merkadu ba ema seluk. Signifika mós prepara empreza Timoroan sira atu tama iha ema seluk nia merkadu.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *