Knaar Advogadu Importante ba Prestasaun Asisténsia Jurídika

Foto Ilustrasaun

DILI, STLTIMORLESTE.com — Jurista konsidera katak knaar advogadu privadu importante tebes, liuliu atu fó asisténsia jurídika ba ema sira ne’ebé presiza.

Jurista Evangelino Pereira Gusmão hateten katak, profisaun advokasia importante tebes no iha garantia konstitusionál, liuhosi Artigu 135 no 136 Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste.

Tuir nia, advokasia iha papel importante atu fó asisténsia jurídika no judisiária ba interese sosiál, no mos iha administrasaun justisa hodi salvaguarda direitu no interese legítimu sidadaun sira.

Iha Timor-Leste, Lei N.º 1/2013, hosi 13 Fevereiru, ne’ebé halo segunda alterasaun ba Lei N.º 11/2008, hosi 30 Jullu, kona-ba Regime Jurídiku da Advocacia Privada e da Formação dos Advogados, regula aspetu sira kona-ba profisaun advokasia, inklui formasaun, asesu ba profisaun no étika servisu.

Maibé, Evangelino Pereira Gusmão konsidera katak iha problema ida ne’ebé presiza hetan solusaun, mak kona-ba inexisténsia Ordem dos Advogados.

“Tuir hau nia haree ba problema liga ho lakuna, ba ordem advogado ne’ebé to’o agora seidauk iha, ne’e hanesan buat ne’ebé ita hakiak, maibé ninia fatin ka knuuk ita la halo atu nia bele deskansa ka toba,” dehan nia ba STL iha Kaikoli, sexta-feira (04/09/2026).

Nia hatutan katak, Ordem dos Advogados tenke sai hanesan “mahon” ka “payung” ida ba advogadu sira, atu halibur no organiza profisaun ne’e, bazeia ba regulasaun ne’ebé liga ho sira nia servisu no relasaun ho kliente.

Evangelino afirma katak, tanba Ordem dos Advogados seidauk iha, problema sira iha profisaun ne’e sei kontinua.

Nia alegadu katak iha advogadu sira ne’ebé la hetan kualifikasaun hosi Centru Formasaun Jurídica no Judisiária, maibé bele hetan sedula profisionál no hala’o prátika forense iha Tribunal, inklui halo kontratu ho kliente.

Iha sorin seluk, nia dehan, advogadu internasionál sira hosi rai-liur bele mai Timor-Leste no halo atualizasaun ba sira nia sedula iha Konsellu Jestaun Disiplinár Advokasia (CGDA), maski laiha Ordem dos Advogados atu halo konfirmasaun ba sira nia kualifikasaun.

Nia subliña katak problema ne’e la’ós de’it kona-ba inexisténsia Ordem dos Advogados, maibé iha mos problema seluk iha prestasaun servisu profisionál advogadu sira.

Nia fó ezemplu kona-ba advogadu balu ne’ebé husu osan barak ba kliente, maski prosesu ne’e ki’ik ka natureza semi-públika, ne’ebé tuir nia konsiderasaun, la kompativel ho kustu ne’ebé husu.

Nia mos kritika prátika advogadu balu ne’ebé, bainhira prosesu foin hahú, husu pagamentu boot ba kliente, maibé bainhira prosesu remata no kliente lakon, la fó esplika klaru kona-ba razaun prosesu ne’e lakon, oinsá lakon no saida mak bele halo iha prosesu tuir mai.

Tuir nia, iha mos kazu ne’ebé kliente sira la konsege kontaktu sira nia advogadu, liuhosi telefone, mensajen ka vizita ba uma.

“Organizasaun, administrasaun no jestaun nivel profisionál advogadu tomak problema hela. Sem iha instituisaun ida ne’e, sira bele hamahan aan iha laran, hodi halo profisaun sira, hodi defende interese advogadu sira nia direitu tuir lei,” esplika nia.

Nia husu mos, bainhira advogadu sira hasoru problema iha hala’o sira nia profisaun, oinsá mak bele iha mekanizmu ida atu defende sira nia direitu se laiha Ordem dos Advogados legítima atu reprezenta profisaun ne’e.

Iha sorin seluk, akademiku Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL), Rafael de Jesus, dehan knar advogadu importante duni, maibé advogadu sira tenke defende sira nia kliente ho di’ak no tuir lei.

“Hanoin importante, maibé husu atu defende kliente sira ho di’ak, tuir lei haruka,” dehan nia.
Nia hatutan katak, iha tempu ohin loron, númeru advogadu aumenta, nune’e sira presiza hatudu kapasidade no profisionalizmu, atu knar advokasia bele lao ho di’ak no fó benefísiu ba kliente sira.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *