PR Loke Konferénsia Internasional Konaba Komputasaun Intelijente iha DIT

Foto: Media

DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), José Ramos-Horta ofisialmente loke komferensia internasional konaba komputasaun intelijente no enjenaria ba sistema empreza nia (ICIEES 2026).

Prezidente Ramos-Horta Loke ICIEES 2026 iha Institutu Teknolojia Dili (DIT), iha loron Kinta (11/09/2026), iha biban nee Prezidente enkoraja foinsa’e Timoroan atu sai Kriadór Teknolojia nian.
Ihab biban ne’e Prezidente Republika fo benvindu ba parseiru internasionál sira husi University of New South Wales no UCSI University, Xefe Estadu afirma katak Timor-Leste la presiza hela iha li’ur husi progresu sientífiku, hodi nota katak nasaun ki’ik sira mós bele partisipa ativamente hodi fó kontribuisaun ba revolusaun dijitál.

“Ha’u sente kontente tebes atu hamutuk ho ita-boot ohin ba abertura Konferénsia Internasionál kona-ba Komputasaun no Enjeñaria Intelijente ba Sistema Emprezariál sira. Ha’u hato’o parabéns ba Institutu Teknolojia Dili tanba lori enkontru internasionál ida-ne’e mai Timor-Leste, no ha’u simu ho laran-manas ita-nia belun no parseiru sira husi Universidade Nova Gales Súl, Universidade UCSI, no instituisaun sira seluk ne’ebé partisipa,” dehan PR Horta-Horta.

Konferénsia ida-ne’e halibur peskizadór sira, akadémiku sira, profisionál sira indústria nian no polítiku sira hodi diskute kona-ba intelijénsia artifisiál, komputasaun intelijente, inovasaun enjeñaria no transformasaun dijitál.

“Konferénsia sira hanesan ne’e importante ba Timor-Leste tanba sira liga ita-nia estudante, dosente no peskizadór sira ho sentru koñesimentu no inovasaun internasionál sira. Sira espoin ita-nia foin-sa’e sira ba ideia foun no posibilidade foun sira, no sira fó hanoin mai ita katak nasaun ki’ik no joven ida la presiza hela iha marjen mudansa sientífika no teknolójika nian. Ita bele partisipa iha ida-ne’e, aprende hosi ida-ne’e, no kontribui ba beibeik ba ida-ne’e,” katak Horta.

Foin semana balun liu ba, Timor-Leste simu sientista prinsipál sira, Laureadu Nobel, teknolójiku, ekonomista no pensadór sira husi mundu tomak ba ita-nia Simeira Siénsia ba Dezenvolvimentu.

Mensajen sentrál ida hosi enkontru ne’ebá maka siénsia labele hela de’it iha laboratóriu no universidade sira. Tenke serve dezenvolvimentu no hadi’a povu nia moris.

Hodi foka ba dezenvolvimentu intelijénsia artifisiál, Prezidente Ramos-Horta ekoraja katak teknolojia tenke nafatin serbí dignidade umana no hatán ba prioridade prátika dezenvolvimentu nasionál nian.

“Pergunta importante liu la’ós de’it, ‘Saida mak teknolojia bele halo, Pergunta importante liu mak, ‘Saida mak teknolojia bele halo ba ita-nia povu?’ Nia bele ajuda agrikultór ida aumenta ninia kolleita ka lae? Nia bele ajuda labarik ida iha suku dook atu hetan edukasaun di’ak liu ka lae? Nia bele ajuda médiku ida atu diagnostika moras lalais liu ka lae?” dehan PR Horta.

Hodi hanoin fali ba nasaun nia viajen, Xefe Estadu fó-hanoin ba foinsa’e sira katak maski ninia jerasaun luta ba independénsia, misaun jerasaun agora nian mak atu harii nasaun liuhusi koñesimentu no inovasaun.

“Tanba ne’e, ha’u enkoraja ita-nia foinsa’e sira atu la’ós de’it sai konsumidór teknolojia nian, maibé sai kriadór ba teknolojia ne’e rasik,” dehan PR Horta.

Prezidente Ramos-Horta husu, hodi apela ba estudante no peskizadór sira atu nafatin iha ambisaun, koko halo esperiénsia lahó tauk ba fallansu, no kria solusaun sira ne’ebé bele kompete iha nível ASEAN no liu fronteira.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *