Profisionais Judisiariu Independensia, Labele Sai Mersenariu

Sekretariu Jeral Partidu FRETILIN, Mari Alkatiri. (Foto: STL/Alberto Menezes)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Rekrutamentu ba Majistradus não Timorense atu mai halao knaar iha Timor, halao servisu ho independensia labele sai fali mersenarius.

“Hau husu deit ba profisionais justisa judisiariu sira atu mai husi Portugal, atu sai profisionais ida uza sira nia matenek no sira nia independensia hodi foti desizaun, labele sai fali mersenarius atu subar ema balu nia sala, taka ema balu nia sala nee labele, hau ba Portugal sei husu ida nee,” dehan Sekretariu Jeral Partidu FRETILIN, Mari Alkatiri ba jornalista sira iha Farol, Segunda (03/03/2025).

Nia hatutan, rekrutamentu kona-ba asesor barak ona, iha mos asesor ba area justisa, uluk seidauk iha profisionais Timoroan ho kapasidade lo-loos sai husi Universidade la hatene sai Juiz, no Prokurador tanba universidade fo konhesimentu jeral.

Mari esplika, atu sai Juiz no Prokurador sei presiza tan formasaun tinan 4 ka 5 iha Sentru Formasaun Juridiku no Judisiaria, tanba nee mak uluk primeira lejislatura nia parte hamutuk ho Claudio Ximenes deside atu halo justisa ho ema neebe iha Judisiariu, atu fo tempu ba ita nia ema sira atu fo formasaun hodi hetan formasaun.

Nunee, orgaun soberania ida foun mak iha responsabilidade mak orgaun judisiariu, agora ferik katuas sira neebe mai husi begraun politika mak atu kontrola fali sira nee labele, tuir lo-loos buka kondisaun atu sira aprende beibeik, laos kontrola hodi taka sala nee lalos.

Iha fatin ketak, Jurista Sergio Dias Quintas dehan, kontratu ba majistradu sira nee desnesesariu.

“Hau hanoin nuudar Jurista neebe pratika direitu iha Tribunal tinan barak nia laran, se halo kontratasaun temporariu ba profisionais não Timorense nee desnesesariu, tuir hau nia pontu de vista nuudar Jurista nee desnesesariu,” dehan Sergio.

Nia hatutan, iha ona numeru Masjistradu Judisial Ministeriu Publiku no Defensor Publiku, numeru ida neebe sufisiente, razaun mak seidauk halo jestaun didiak no halo konsolidasaun diak atu jere rekursu umanus neebe iha. No tinan ida nee numeru Majistradu Judisial Juiz Prokurador no Defensor Publiku sei aumenta, tanba formandu balu tuir hela formasaun iha Portugal.

Nia sublina, se halo kontratu ba profisionais não Timorenses liu-liu ba malae sira Ministeriu Publiku ka Defensor Publiku neebe atu mai presta sira nia servisu iha nee. Ezemplu atu prosesu direitamente, ita sei gasta osan barak, estadu sei hasai osan barak selu sira no kria kondisaun ba sira.

Nia reforsa, sira kaer prosesu neebe mahar boot tenke buka tradutor hodi tradus, tanba nee dala ruma sira kaer prosesu ida deit sira nia kontratu hotu sira bele fila ona, no hanoin ida nee la efetivu ida. Tanba nee aseita sira mai presta servisu nuudar asesoria mentoria nuudar inspetor sem duvidas, tanba ita presiza servisu asesoria mentoria no inspesaun nee nesesariu.

Sira mai hodi atua prosesu imediatamente, ezemplu julga prosesu iha Tribunal, halo akuzasaun depois julga iha Tribunal, hanesan defensor diretamente defende sidadaun ida iha Tribunal, ida nee desnesesariu.

Aleinde nee, Prezidente Tribunal Rekursu, Deolindo dos Santos dehan, se sai lei ona kumpri saida mak iha lei.

“Se sai lei ona ita kumpri saida mak iha lei, iha Konstitusaun hateten klaru kompetensia idak-idak nian, Prezidente nia kompetensia, Parlamentu Nasional nia kompetensia Governu nia kompetensia no Tribunal nia kompetensia oinsa, tanba nee labele kahur sasan idak-idak halao nia knaar, buat neebe laos hau nia kompetensia hau ba tama hotu iha neeba Estadu la lao,” dehan nia.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *