Remata Estudu Seidauk Hetan Empregu

Ilustrasaun (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Maske kada tinan instituisaun ensinu superior sira produz graduadus foun ne’ebé remata ona sira-nia estudu, maibé realidade hatudu katak graduadus barak seidauk hetan empregu iha rai laran.

Kestaun ida ne’e hato’o husi Mariano de Sousa Martins da Costa, hanesan graduadu, ba STL iha ME, Segunda (31/08/2026).

“Ita-nia joven barak remata ona estudu iha universidade, maibé realidade hanesan ami ne’ebé remata ona ami-nia estudu iha tinan 2022, maibé to’o agora seidauk hetan empregu. Tanba ita menus empregu, oinsá mak atu absorve ami ne’ebé remata ona estudu atu kompete iha kampu servisu?” nia informa.

Mariano dehan, kriasaun empregu sai responsabilidade importante ba governu, tanba graduadus barak to’o agora sai dezempregadu. Balun ne’ebé iha osan bele halo negósiu rasik atu hetan rendimentu, maibé vaga servisu iha instituisaun públika no privadu limitadu tebes.

“Oinsá mak ita-nia governu bele loke investimentu ruma, hodi nune’e bele fó servisu mai ami ne’ebé to’o agora seidauk hetan servisu. Durante ne’e hau tuir formasaun língua Inglés atu aumenta hau-nia koñesimentu ba língua,” nia deklara.

Nune’e mos, Direitor Jerál Ensinu Superior no Siénsia, Domingos Barros, dehan ema hotu preokupa ho graduadus ne’ebé remata ona estudu iha ensinu superior, maibé barak seidauk hetan servisu. Tanba ne’e, MESSK sei halo avaliasaun ba instituisaun ensinu superior sira.

“Ita-boot hotu nia preokupasaun ne’e liga mos ba ita-nia polítika governasaun. Maibé Ministériu sei halo avaliasaun ba situasaun iha instituisaun ensinu superior hotu iha Timor-Leste, atu nune’e bele hadia kualidade ensinu hodi bele responde ba merkadu traballu,” nia dehan.

Iha parte seluk, Reitor Instituto Ciênsia Saúde (ICS), Leão Borges, dehan parte ensinu superior sujere ba governu atu kria kondisaun no loke kampu servisu, hodi bele absorve graduadus ne’ebé remata ona sira-nia estudu iha universidade.

“Menus empregu iha rai laran, ne’e ita-nia governu mak tenke kria kampu traballu ba graduadus ne’ebé remata ona sira-nia estudu. Ne’e mak ita sujere nafatin ba governu atu bele kria kondisaun hodi absorve ita-nia rekursu umanu ne’ebé ita produz,” nia informa.

Nia dehan, dezempregu iha rai laran sei aas, tanba kampu servisu limitadu. Situasaun ne’e halo joven barak, liuliu graduadus, buka oportunidade servisu iha rai liur.

“Los duni katak ita-nia rai nee servisu menus tebes. Entaun, hirak ne’ebé kada tinan ita produz, balun sai ba liur no balun to’o agora seidauk hetan servisu. Ne’e mak husu governu oinsá atu kria servisu ba ita-nia foin-sa’e sira,” nia komenta.

Nune’e mos Prezidente Joao Saldanha University ou Institute, Joao Mariano Saldanha, hatete tenke loke kampu servisu ba joven no graduadus ne’ebé remata ona sira-nia estudu iha universidade.

“Problema estrutural ne’ebé presiza rezolve liu husi mudansa estrutural mak tenke loke servisu ba ita-nia graduadus sira. Graduadus no universidade sira-nia dever mak prepara graduadus sira atu bele kompete iha kampu servisu. Nee importante, maibé tenke iha servisu ka kria servisu ba joven no graduadus sira,” nia dehan.

Nia hatete, universidade sira iha responsabilidade atu prepara ema liuhusi edukasaun, maibé governu no setor privadu tenke kria oportunidade servisu.

“Tenke loke kampu servisu, hanesan kompania internasionál, dezenvolve setor agrikultura no turizmu, hodi bele loke kampu servisu ba joven sira no sira bele kontribui ba dezenvolvimentu rai ida-ne’e,” nia dehan.

Iha fatin seluk, Diretor Ezekutivu TLCE, Jose Monteiro, dehan to’o agora graduadus barak seidauk hetan servisu no balun sai ba servisu iha rai liur, tanba iha rai laran menus kampu servisu.

“Los duni to’o agora ita-nia graduadus barak mak seidauk hetan servisu no balun ba servisu iha rai liur. Tanba iha rai laran menus kampu servisu, situasaun ne’e halo graduadus barak sai ba servisu iha rai liur,” nia afirma.

Nune’e mos, Reitor ISC, Sebastião Perreia, dehan universidade prepara ema liuhusi edukasaun, maibé problema menus kampu servisu presiza governu rezolve liuhusi kriasaun oportunidade servisu.

“Ita-nia universidade prepara deit ema, agora problema liga ba menus kampu traballu. Ne’e governu mak bele loke kampu servisu ba graduadus hirak ne’ebé remata ona estudu iha universidade. Bainhira remata ona sira-nia estudu, sira hahu hala’o graduasaun,” nia esplika.

(jac)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *