DILI, STLTIMORLESTE.com — Timor Leste (TL) sei realiza enkontru internasional ba sientista, Laureadu Premiu Nobel, akademiku, inovador, formulador politika no joven sira liu husi Simeira Siensia ba Dezenvolvimentu 2026, neebe sei halao iha Dili Convention Center, husi loron 23 too 25 Agostu 2026.
Tuir ajenda neebe STL asesu husi Palasiu presidensial iha loron Sesta (21/08/2026) katak, atividade sei hahu iha Domingu, 23 Agostu, ho programa abertura konvidadu no partisipante sira. Tuir mai, seminariu ofisial liu husi semoniariu Simeira siensia ba dezenvolvimentu sei halao iha loron Segunda-feira, 24 Agostu no Tersa-feira, 25 Agostu 2026, ho dialogu nivel aas kona-ba oinsa siensia, teknolojia no inovasaun bele kontribui ba dezenvolvimentu sustentavel.
Tuir informasaun husi komisaun organizador ba simeira nee katak nee organiza husi Prezidensia Republika Demokratika Timor-Leste no sei halibur lider sientifiku internasional, laureadu Nobel, formulador politika no inovador joven. Objetivu prinsipal mak liga konhesimentu no esperiensia internasional ho nesesidade no prioridade dezenvolvimentu Timor-Leste nian.
Prezidente Republika Demokratika Timor Leste, Jose Ramor Horta nuudar Laureadu Nobel ba Paz, sei sai nuudar orador nasional prinsipal iha eventu nee no siensia laos buat luxo ba TL, maibe nesesidade importante ida ba dezenvolvimentu nasaun, liu-liu atu investe iha juventude, edukasaun, konhesimentu no inovasaun.
Orador Internasional Sira
Orador internasional ba Simeira nee publika ona lista peritu internasional sira neebe sei partisipa mak Benjamin List — Laureadu Nobel ba Quimica 2021, Frances H. Arnold — Laureada Nobel ba Quimica 2018, Robert C. Merton — Laureadu Nobel ba Siensia Ekonomia 1997, Brian P. Schmidt — Laureadu Nobel ba Fizika 2011, Konstantin Novoselov — Laureadu Nobel ba Fizika 2010, Tim Hunt — Laureadu Nobel ba Fiziolojia ka Medisina 2001, Aaron Ciechanover — Laureadu Nobel ba Quimica 2004, Wole Soyinka — Laureadu Nobel ba Literatura 1986, Kailash Satyarthi — Laureadu Nobel ba Pas 2014, Richard S. Sutton — pioneiru iha Inteligensia Artifisial no laureadu Turing Award, Gilles Brassard — pioneiru iha quantum computing no laureadu Turing Award, Jack Dongarra — laureadu Turing Award iha area computasaun, Whitfield Diffie — pioneiru iha kriptografia no laureadu Turing Award, James A. Robinson — ekonomista no politiku-sientista, ko-autor livru Why Nations Fail, Yannis Ioannidis — sientista komputer no espesialista iha data systems, Sara Seager — laureada Kavli Prize iha Astrofizika, Torsten Hoefler — laureadu ACM Prize in Computing, Howard-Yana Shapiro — sientista ai-horis no espesialista inovasaun agrikola, David Beasley — Ex-Diretor Ezekutivu World Food Programme, Nikolaus Turner — Diretor Ezekutivu Lindau Nobel Laureate Meetings, Frederick J. Ramsdell — imunolojista no lider sientifiku, Leander Heldring — ekonomista dezenvolvimentu, no Mohamed Abdelsalam — Sekretariu-Jeral Muslim Council of Elders no lider iha area paz no dialogu inter-relijiozu.
Partisipasaun husi peritu sira nee, sei fo oportunidade ba TL atu aprende diretamente husi sientista sira neebe iha kontribuisaun boot iha area hanesan siensia natural, saude, ekonomia, edukasaun, intelijencia artifisial, computasaun, agrikultura, quantum technology, paz no dezenvolvimentu.
Expo Siensia no Teknolojia
Paralelu ho seminariu, sei halao mos Expo Siensia no Teknolojia, neebe fo espasu ba universidade, estudante, instituisaun publika, organizasaun internasional, setor privadu no inovador sira atu aprezenta projetu no solusaun teknolojia.
Dadus preparasaun expo nian hatudu katak partisipante sira inklui Universidade Catolica Timorense (UCT), Universidade Nasional Timor-Lorosae (UNTL), Dili Institute of Technology (DIT), Institute of Business (IOB), Institutu Nasional Siensia no Teknolojia (INCT), Dili Science Community, UNICEF, WHO, UNDP, WFP, no instituisaun governamental sira iha area petroleu, minerais, edukasaun, saude no siensia.
Projetu sira neebe sei aprezenta abranje area oioin, inklui agricultura sustentavel, energia solar, inteligensia artifisial, computer vision, Internet of Things (IoT), saude, telemedisina, astronomia, geolojia, petroleu no minerais, nutrisaun, edukasaun STEM no seguransa sibernetika
Entre inovasaun neebe sei hatudu iha expo mak sistema detesaun veikulu iha tempu real uza YOLOv8n, sistema monitorizasaun estacionamento bazeia ba computer vision, sistema detesaun soe lixu ilegal, sistema energia hibrida ho integrasaun energia solar, monitorizasaun rai ho IoT, sistema rega ai-horis automatiku no sistema inteligente ba agricultura.
Iha area saude, sei iha demonstrasaun no projetu kona-ba Diabetes Mellitus, telemedisina ho Smart Eye Camera, no demonstrasaun mikroskopi kona-ba bakteria, selula no estomata. Iha area edukasaun, estudante sira sei fo demonstrasaun kona-ba projetu STEM no eksperiensia sientifika uza material simples, baratu no bele recicla.
Plataforma ba dezenvolvimentu Timor-Leste
Simeira nee konsidera nuudar oportunidade importante ida ba Timor-Leste atu hametin ligasaun entre siensia, edukasaun, inovasaun no dezenvolvimentu sustentavel. Organizador sira hatudu katak eventu nee sei liga esperiensia no konhesimentu global ho ambisaun nasional Timor Leste nian.
Simeira sei sai parte husi kalendariu eventu estratejiku boot sira TL nian iha 2026. Aprezentasaun siensia no teknolojia sei fo oportunidade ba akademiku, estudante, emprezariu no inovador sira atu troka konhesimentu no harii parseria foun.
Hafoin Simeira, iha planu atu halao vizita terrenu iha loron 26 Agostu, inklui programa kona-ba biodiversidade tasi no konservasaun iha Atauro, no agrikultura foho, produsaun kafe no moris rural iha Aileu no Maubisse. Programa nee ho objetivu atu liga diskusaun sientifika iha Dili ho realidade no nesesidade komunidade sira iha territoriu.
Ho realizasaun Simeira Siensia ba Dezenvolvimentu, Timor-Leste espera atu laos deit simu peritu no konhesimentu husi mundu, maibe mos hatudu ba komunidade internasional katak nasaun kiik ida bele uza siensia, teknolojia no inovasaun nuudar instrumentu importante hodi harii futuru neebe sustentavel no inkluzivu.
(jos)






