Timor Aid Realiza Espozisaun Dokumentariu Konaba Uma Lulik

Foto Ilustrasaun

DILI, STLTIMORLESTE.com – Timor Aid halo dokumentasaun konaba Uma Lulik haat hodi realiza espozisaun atu hatudu rezultadu dokumentariu konaba Uma-Lulik sira iha Timor Leste.

Iha biban nee Diretora Ezekutiva Timor Aid, Maria do Ceo Lopes ba STL iha Palasiu Prezidensial Nicolau Lobato, Bairo Pite, Tersa (14/07/2026) hatete, uma lulik mak símbolu importante liu ba patrimoniu kultural Timor-Leste nian, tanba nee ohin halibur hamutuk iha Palasiu Prezidensial hodi realiza espozisaun dokumentariu filme uma lulik haat iha Timor Leste.

“Atividade ida ohin ami hanaran espozisaun dokumentariu filme uma lulik haat nia, uma lulik ambobo jerasaun ambobo iha Oecusse, uma lulik Bahadanaki iha Aitana Viqueque, uma datok Babulu iha Matai ho uma lisan sira hotu no uma lulik kemak Bobonaro, ami ba dokumenta sira nia istoria sira nia serimonia lisan la hotu, tanba depende ba rekursu depende ba tempu hodi hatama ba filme halo livru hodi halot, tanba Timor Aid nia misaun neebe ami konsidera importante tebes dezde 2002 ami hahu ho tais mos halo dokumentasaun halo peskiza hodi bele tau hamutuk patrimoniu kultural immaterial Timor Leste,” katak Diretora Timor Aid.

Doretora dehan, atividade espozisaun nee finansia husi Embaixada Amarika, tanba nee ohin mai hatudu espozisaun no husu Prezidente Republika, no Prezidente mos fo fatin hodi hatudu no lori mos lia nain sira ho sira nia grupu kultural mai halibur hodi hatudu sira nia kultura. “Fundu husi Amerika dozentus trinta cinco mill ba tinan rua,” katak nia.

Liu husi diskursu nia hatete, uma lulik ida idak relasiona ho elementu natural sira seluk hanesan fatuk lulik, ai lulik, bee lulik ida neebe Timor oan sira halao ritual ba, beiala sira husu “matak malirin” nuudar símbolu metaforiku ba dame, prosperidade no saude diak.

Nia dehan, objetivu halo espozisaun nee atu dokumenta ka prezervasaun kultural Timor Leste nian, foka ba uma lulik iha munisípiu haat hanesan foti serimonia sobu uma lulik, hadia uma-lulik, bee lulik, saubatar no seluk tan. Entaun dokumenta hotu oinsa bele iha istoria konaba patrimoniu kultural, tanba kada uma lulik, lian, hatais diferente tebes.

Nia dehan, dokumentasaun nee sira halo tinan rua, ba munisípiu hanesan Bahadanak, Aitana, Vikeke (Tetun Terik) Marobo, Bobonaru (Kemak) Na Bobo ho uma-lisan asosiadu rua iha Oekusi (Baikenu/Dawan) Uma Dato Babulu ho Uma Lisan haat, Matai, Covalima (tetun terik).

Nia dehan, rezultadu husi projetu ida-nee haloot iha database atu lori ba hatudu iha Uma-Tais Muzeum Tais de Timor-Leste, iha tempu oin mai. Nunee bele fasilita ema hotu neebe hakarak haree no hatene patrimoniu Timor-Leste nian.

Nia dehan, projetu nee lao diak tanba hetan apoiu fundu husi Embaixada Amerika hamutuk rihun US$ 235 durante tinan rua, ba uma-lulik sira seluk neebe ba oin osan iha sei kontinua halo.

Espozisaun nee sei halao too 20 Julhu 2026, ohin no aban realiza iha Palasiu Prezidensial, hotu ida nee kontinua iha Timor Aid too 20 Julhu 2026.

Nunee mos Enkarregadu Negosiu Embaixada Estadu Unidu Amerika iha Timor-Leste, Bruce Begnell hatete, orgulhu Embaixada Estadu Unidu Amerika iha Dili, liu husi parseria ho Timor Aid, halao espozisaun iha Palasiu Prezidensial hodi selebra Projetu Prezervasaun Kultural Uma-Lulik.

Nia dehan, hasoru malu iha tempu ida neebe mudansa global lao lais loos. Nuudar membru plenu ASEAN nian.

“Timor-Leste daudaun nee halo engajamentu ho rejiaun ida-nee ho maneira foun no dinamiku. Prezervasaun patrimoniu garante katak progresu lao ba oin ho identidade no konfiansa. Ita-boot sira-nia dedikasaun hatudu oinsa prezervasaun kultural bele sai hanesan ponte entre sabedoria pasadu nian no oportunidades iha futuru”, nia dehan.

Nia dehan, dokumentasaun kaptura elementu tanjível sira hanesan estrutura, objetu sagradu, no sira-nia ligasaun ba karakteristika natural hirak hanesan bee, fatuk, no foho lulik nomos elementu intanjível hirak inklui ritual saubatar, serimonia hirak-neebe invoka espíritu beiala sira nian, no pratika hirak restaurasaun kostumeiru neʼebe reflete koñesimentu no fiar timoroan nian hatutan husi jerasaun ba jerasaun.

Nunee mos Ministru Juventude Desportu no Arte Kultura, Nelio Isaac Sarmento hatete, dokumentasaun ba patrimoniu kultural Timor Leste nee importante tebes tanba iha Organizasaun Nasaun Unidas nian ba Edukasaun, Siensia no Kultura (UNESCO), hateten oinsa país hotu-hotu atu halo salvaguarda ba nia patrimoniu no kultural. Entaun atividade ohin nee mos parte ida invetariza nia rekursu kultura hotu neebe iha atu bele sai identidade neebe lo-loos Timor oan nian atu halo diferensa ho país sira seluk.

“Tanba ilha Timor ida nee fahe ba país rua, ida mak ita no ida mak Timor Osidental ka Indonezia, entaun ohin ita mai iha nee halo diferensa katak ho rekursu neebe kultural neebe ita iha halo diferensa nunee país seluk labele kopia”, dehan nia.

Nunee mos Prezidente Republika, Jose Ramos-Horta hateten, dokumentasaun ba patrimoniu kultural Timor-Leste nee importante tebes oinsa atu prezerva identidade lo-loos Timor-Leste nian. “Hau rasik mos iha nee promeve kultura hanesan tais, imajen, uma-lulik no seluk tan”, nia konkui.

Prezidente Republika fo valor ba prezervasaun kultural, tanba nee fo fatin no fo fiar no fatin iha Palasiu Prezidensial nunee ekipa husi Timor Aid bele realiza espozisaun hodi promove kultura identidade Timor nia.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *