DILI, STLTIMORLESTE.com — Timor-Leste (TL) no Estados Unidos (EUA) hala’o workshop atu dezenvolve kuadru legál no regulatóriu nasional ba implementasaun salvaguarda nukleár, tuir obrigasaun internasionál.
Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) TL hamutuk ho Departamentu Enerjia EUA, liuhosi Administrasaun Nasionál ba Seguransa Nukleár (NNSA) no Programa Envolvimentu Salvaguarda Nukleár Internasionál, hala’o workshop kona-ba dezenvolvimentu kuadru legál no regulatóriu ba salvaguarda nukleár iha TL.
Diretora-Jerál ba Assuntu Multilateral MNEK, Sebastiana Barros, informa ba jornalista sira iha edifísiu MNEK, Pantai Kelapa, Dili, Kuarta (09/09/2026), katak TL adere ba Tratadu Naun-Proliferasaun Arma Nukleár (NPT) iha 2003 no sai Estadu Partisipante ba Tratadu kona-ba Proibisaun Arma Nukleár (TPNW).
Nia hateten katak workshop ne’e foka ba avaliasaun kuadru lejizlativu no institusionál TL nian ne’ebé relevante ba salvaguarda nukleár, identifika lakuna iha lei no regulamentu, no prepara dezenvolvimentu lejizlasaun nasionál ne’ebé alinha ho obrigasaun internasionál.
Iha Setembru 2024, Akordu Salvaguarda Komprensivu entre Timor-Leste no Ajénsia Internasionál Enerjia Atómika (AIEA), inklui Protokolu Kuantidade Ki’ik no Protokolu Adisionál, tama em vigór.
Sebastiana hateten, workshop ne’e importante atu ajuda TL prepara lejislasaun nasionál ba implementasaun obrigasaun sira ne’ebé relasiona ho NPT no proibisaun dezenvolvimentu arma nukleár.
“Ita agora seidauk iha lejislasaun nasionál ne’ebé dedikadu atu implementa obrigasaun sira-ne’e. Implementasaun salvaguarda nukleár la’ós responsabilidade instituisaun ida de’it, maibé presiza koordenasaun entre instituisaun governamentál, ho papél no responsabilidade ne’ebé klaru, no apoiu husi kuadru legál no regulatóriu,” nia dehan.
Workshop ne’ebé hala’o durante loron rua ne’e fó oportunidade ba partisipante sira atu avalia situasaun atual kuadru lejizlativu no institusionál TL nian, identifika fundasaun legál ne’ebé iha ona, no determina área sira ne’ebé presiza dezenvolve liután.
Partisipante sira mós fahe esperiénsia no prátika di’ak kona-ba dezenvolvimentu lei no regulamentu, inklui abordajen atu tradús espetativa internasionál kona-ba salvaguarda ba lei no regulamentu nasionál ne’ebé bele implementa ho efetivu.
Sebastiana hateten katak, dezenvolvimentu kapasidade sei hala’o pasu ba pasu, hahú hosi identifikasaun ezijénsia, avaliasaun lakuna, redasaun lejizlativa, promulgasaun, to’o implementasaun liuhosi regulamentu, prosedimentu no pesoál treinadu.
Workshop ne’e sei identifika mós parte interesada sira ne’ebé relevante ba preparasaun workshop prezensiál kona-ba redasaun lejizlativa, ne’ebé planeia atu hala’o iha 2027, no dezenvolve Planu Asaun no Roteiru Implementasaun prátiku.
Inisiativa ne’e reprezenta esforsu konjuntu Timor-Leste no parseiru internasionál sira atu hametin kapasidade nasionál iha área salvaguarda nukleár, apoia governasaun di’ak, garante implementasaun obrigasaun internasionál no promove uzu pasífiku siénsia no teknolojia nukleár.
Iha sesaun virtual, Oksana Elkhamri, peskizadóra no espesialista husi Pacific Northwest National Laboratory (PNNL), U.S. Department of Energy, ne’ebé nia área servisu inklui salvaguarda nukleár, nonproliferasaun no dezenvolvimentu kapasidade infraestrutura nukleár, hateten katak ekipa sei aprezenta estudu kazu kona-ba nasaun sira ne’ebé iha esperiénsia dezenvolve no implementa dispozisaun lejislativu.
Nia hateten katak, estudu kazu sira-ne’e sei inklui Palau, Belize no Dominica, ne’ebé bele sai referénsia ba partisipante sira atu aprende hosi prátika di’ak no lisaun husi nasaun sira seluk.
Nia esplika katak, importante atu haree oinsá nasaun sira adapta instrumentu internasionál ba sistema jurídiku nasionál, no oinsá sira elabora dispozisaun espesífiku iha lejislasaun no regulamentu.
“Ami sei haree oinsá nasaun sira seluk aborda lejislasaun no regulamentu relevante, aprende husi prátika di’ak no haree lisaun sira ne’ebé bele aplika iha ita-nia konteksu,” nia dehan.
Oksana afirma katak, ekipa sei introdús mós ferramenta lejislativu no regulatóriu ida ne’ebé dezenvolve atu ajuda partisipante sira iha prosesu elaborasaun lejislasaun.
Ferramenta ne’e sei ajuda identifika elementu importante sira ne’ebé presiza inklui iha lejislasaun, uza liafuan klaru no konsidera aspetu implementasaun ba lei no regulamentu.
Nia akresenta katak, konsultasaun ne’e sai parte husi preparasaun ba workshop prezensiál, ho objetivu atu ajuda partisipante sira dezenvolve abordajen ba elaborasaun lejislasaun, regulamentu no prosesu implementasaun.
(jos)






