Preokupa ho Defisiente Minoridade la Hetan Eleitoral

Ema ho Defisiensia. (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Autoridade lokal husi Suku Komoro preokupa tebes ho defisiente minoridade neebe labele hetan direitu, tanba deit laiha dokumentus hanesan kartaun eleitoral.

Xefi Suku Komoro, Eliziu Marsal hatete, nuudar autoridade lokal preokupa tebes ho defisiente menoridade, nee laos deit iha Komoro maibe iha suku hotu-hotu sempre akontese iha Munisipiu sira.

Tuir nia, iha Suku Komoro preokupa tebes ho defisiente neebe ho idade menoridade husi idade 15 mai kraik, nee seidauk iha dokumentus hanesan eleitoral. Agora sira ida idade 16 ba leten nee sira iha ona dokumentus ida legaliza mak eleitoral, entaun sira nee mak iha direitu tebes atu bele hetan netik intensivu ruma.

“Hanesan ita hatene, sira trata ona pasti nia hetan direitu nee. Agora preokupasaun ita nian mak sira neebe la hetan dokumentus mai kraik, bainhira mak atu bele hetan dokumentus nee. Ita la hatene tanba ho kondisaun ema nian ohin diak maibe aban laiha ona karik. Entaun nia lakon buat rua, ida mak direitu hanesan sira seluk neebe hetan fulan 3 dala ida, no nia moris mos lakon. Entaun husu ba MSSI halo ou kria tok politika ida hodi hetan netik dokumentus ida atu sira mos iha direitu hetan netik buat ruma, maske kiik oan maibe ho dokumentus nee sira mos bele hetan netik sira nia direitu hanesan sira seluk,” dehan nia ba STL iha Delta Nova, Segunda (27/07/2026).

Nia haktuir, tauk mak hanesan distinu too atu hasai eleitoral nia lakon vida, entaun nia lakon direitu neebe hanesan ho sira seluk.

Diretor Geral MSSI, Florensio Pina Gonzaga hatete, maluk defisiente sira neebe iha direitu atu hetan subsidiu liu husi seguransa sosial, dokumentus propriu liu mak kartaun eleitoral ho BI, maibe la automatikamente katak nia kartaun ho BI nia tama tiha ona. Tanba iha neeba tipu defisiente nee sei esklarese husi mediku espesial sira, ida neebe tama kategoria mak foin hetan subsidiu.

Nia hatete, agora sira neebe hetan subsidiu, partensia idade 17 iha papel MSSI nian neebe mak organiza programa balun neebe bele apoiu sira. Hanesan ida mak reforsa bolsa da mae kondisional, neebe uza ona orsamentu fo apoiu ba labarik iha banku eskola primaria US$ 8 kada fulan, SMP US$ 9 no SMA US$ 10. Se labarik nee ho kondisaun defisiente kada ensinu ka ho nivel edukasaun neebe temi nee aumenta tan US$ 5.

“Ida seluk fali mak apoiu familia pontual maibe nee atu responde nesesidade imediatu, no osan la barak ida maibe nee espesial ba sira deit. Iha ida nee tanba iha familia balun deves kuandu iha nesesidade balun neebe la konsege responde. Entaun MSSI apoiu ida nee,” nia tenik.

Nia hatutan, ida seluk MSSI apoiu hodi responde sira nia kondisaun fisika, hodi apoiu ekipamentu hanesan kadeira roda no aitonka ba sira.

Iha sorin seluk Komisaun F Parlamentu Nasional, Maria Gorumali Barreto fo sujestaun katak, kestaun nee Xefe suku sira mak tenke fo dadus kona ba ema ho defisiensia liu-liu ba idade minoridade sira hodi bele hetan dokumentus sira.

(dom)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *