Povu Husu Aumenta Stok Aimoruk

Ilustrasaun (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Governu presiza aumenta stok aimoruk iha hospital no sentru saúde atu garante povu hetan tratamentu bainhira presiza.

Vise-Ministru Saúde ba Institutu Fortalesimentu Saúde, José Reis Magno, hatete katak, dependénsia Timor-Leste ba importasaun husi rai liur sai dezafiu boot ba disponibilidade aimoruk no sasan saúde iha rai laran.

Nia ko’alia ba jornalista sira iha Hotel Novo Turismo, Lecidere, Dili, Tersa (15/09/2026).

Nia katak, maioria sasan no matéria-prima ne’ebé uza iha Timor-Leste sei depende ba produtu importadu.

“Ita nia problema agora buat hotu mai husi rai liur. Buat hotu ita importa, ita la produs iha rai laran rasik, liuliu matéria-prima ita laiha,” dehan José Reis Magno.

Nia hatete, prosesu transportasaun sasan husi rai orijin to’o Timor-Leste bele demora fulan tolu to’o fulan neen. Prosesu rekerimentu no tratamentu administrativu depois mos bele halo tempu espera sai naruk liután.

Tanba ne’e, Governu presiza hadi’a mekanismu planeamentu no jestaun estok atu prevene situasaun aimoruk hotu iha ospital no sentru saúde.

“Los duni ami tenke tau atensaun ba nia mekanismu tomak, para la iha razaun ba ami stok out. Povu presiza buat ida, tenke iha,” dehan nia.

José Reis Magno hatete katak responsabilidade Governu mak garante povu sira iha asesu ba produtu no servisu saúde ne’ebé sira presiza, liuliu bainhira sira ba konsulta no tratamentu.

Entretantu, sidadaun Gabriel dos Santos hatete katak aimoruk balun iha ospital no sentru saúde sira dala ruma hotu ona, nune’e pasiente sira tenke sosa aimoruk iha apoték privadu.

Nia konta katak, bainhira lori nia oan ne’ebé sofre moras iis-bot ba sentru saúde, aimoruk ne’ebé presiza la iha, no família tenke sosa iha apoték privadu tuir reseita husi profisionál saúde.

“Se situasaun ida ne’e kontinua, bele fó terus ba povu kiak sira ne’ebé laiha servisu no osan atu sosa aimoruk,” dehan Gabriel.

Nia husu ba Governu atu aumenta estok aimoruk iha ospital no sentru saúde, atu pasiente sira ne’ebé remata konsulta bele simu aimoruk hodi kontinua tratamentu iha uma.

Pasiente Miguel, ne’ebé sofre moras ran-midar durante tempu naruk, mos hatete katak nia presiza mai ospital kada fulan atu halo kontrolu no simu aimoruk. Maibé, dala ruma aimoruk la iha.

“Moras ran-midar kuandu la hemu aimoruk, halo ita nia isin kole no sin. Kuandu aimoruk laiha, ospital haruka ami ba sosa iha apoték privadu,” dehan Miguel.

Nia hatete, ema ne’ebé iha osan bele sosa aimoruk kedas, maibé família ne’ebé laiha osan dala ruma tenke hein loron tolu ka haat, ka to’o semana ida, molok bele sosa aimoruk.

Miguel husu ba Governu atu garante estok aimoruk, liuliu ba pasiente ho moras króniku no nesesidade saúde bázika.

Aimoruk ba moras ran-midar, vitamina ba inan isin-rua no aimoruk ba moras iis-bot konsidera importante atu asegura tratamentu kontinua ba komunidade.

(dom)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *


Latest Post