DILI, STLTIMORLESTE.com – Testajen veterinária iha 2023 identifika karau vaka 505 pozitivu bruselose husi total 1.046 karau iha munisípiu tolu.
Diresaun Nasionál Veterinária hala’o testajen ba karau vaka iha suku sira iha Munisípiu Bobonaro, Covalima no Oecusse, hodi identifika prezensa moras bruselose.
Vise Ministru Saúde ba Institutu Fortalesimentu Saúde, José Reis Magno hateten katak, rezultadu testajen ne’e presiza haree ho kuidadu tanba la reprezenta persentajen karau vaka hotu-hotu iha Timor-Leste.
“Dadus ida ne’e la signifika 48% husi karau vaka hotu-hotu iha Timor-Leste infetadu. Tuir evidénsia sira ne’ebé iha ona, ita hatene katak bruselose mosu iha área diferente no presiza vijilánsia kontinua,” dehan José Reis Magno.
Nia ko’alia iha workshop projetu Brucellosis Reduction Using Co-design Element in TL (BRUCE-TL), ne’ebé hala’o iha Hotel Novo Turismo, Lesidere, Dili, Tersa (15/09/2026).
Nia hateten, Timor-Leste presiza kontinua halo investigasaun no vijilánsia ba saúde ema no animál, atu hetan evidénsia forte kona-ba dimensaun real husi problema bruselose.
Bruselose mak moras infesaun ne’ebé kauza husi bakteria Brucella no inklui iha moras zoonótika, ne’ebé bele transmite husi animál ba ema.
Iha animál, liuliu bovinu ka karau vaka, bruselose bele afeta sistema reprodutivu, inklui kauza infertilidade, abortu, retençaun placenta, oan moris fraku no diminuisaun produsaun.
Bakteria bruselose bele kontamina ambiente liuhusi placenta no materiál reprodutivu husi animál infetadu, liuliu bainhira animál abortu. Ema bele infetadu se maneja materiál kontaminadu la uza protesaun apropriadu.
Ema mos bele hetan bruselose liuhusi konsumu produtu animál kontaminadu, liuliu susu ne’ebé la pasteurizadu ka la ferve.
Estudu BRUCE-TL ne’ebé hala’o iha Maliana, envolve hakiak bovinu 253 no profisionál saúde animál 22, hatudu katak koñesimentu komunidade kona-ba bruselose sei limitadu.
Rezultadu estuda ne’e hatudu katak 7,5% husi hakiak karau bovinu de’it mak hateten katak sira rona kona-ba bruselose iha bovinu, no 4% rona kona-ba bruselose iha ema.
José Reis Magno subliña katak prevensaun bruselose presiza abordagem One Health, ne’ebé envolve saúde umana, saúde animál no ambiente.
Nia husu komunidade atu evita kontaktu direta ho animál suspeitu infetadu, liuliu bainhira animál abortu, no informa imediatamente ba servisu veterináriu.
Sekretáriu Estadu Pekuária, José Vieira de Araújo, hateten katak peskiza téknika ne’ebé lidera husi Menzies, hamutuk ho Ministériu Agrikultura, Peska no Floresta no Ministériu Saúde, identifika prezensa bruselose iha karau vaka.
Munisípiu Bobonaro, Covalima no Oecusse mak área sira ne’ebé identifika karau vaka positivu bruselose.
José Vieira de Araújo hateten katak, Governu implementa ona abordagem One Health, tanba prevensaun bruselose presiza kolaborasaun entre ministériu, autoridade munisipál, profisionál saúde no komunidade.
Medida prevensaun inklui vaksinasaun ba karau, sosializasaun ba komunidade, no asegura na’an karau tein to’o tasak di’ak antes konsumu.
Aleinde ne’e, hakiak sira tenke uza ekipamentu protesaun, hanesan luvas, bainhira maneja placenta ka materiál reprodutivu husi karau suspeitu, no labele konsumu placenta animál.
Prinsipál Investigadór BRUCE-TL, Shawn Ting, hateten katak Menzies apoia Timor-Leste atu deteta bruselose no haforsa resposta nasaun nian hasoru moras ne’e.
“Iha futuru ami hakarak haforsa saúde ema liuhusi parseria ho Governu, liuhusi MAPF no Ministériu Saúde, hodi kria futuru ne’ebé di’ak liután ba Timor-Leste,” dehan Shawn Ting.
Nia hateten, servisu hamutuk ho komunidade importante atu identifika medida protesaun ne’ebé efetivu, hodi hamenus risku transmisaun bruselose husi animál ba ema.
(dom)






