DILI, STLTIMORLESTE.com — BCTL hamutuk ho IOB lansa relatóriu ekonomia períodu médiu, ho análize kona-ba kreditu, produsaun no sistema finanseiru nasional.
Governador Banku Sentral Timor-Leste (BCTL), Helder Lopes, hatete problema sistemátiku iha sistema bankáriu, liuliu asesu ba kreditu, sai obstákulu ba kresimentu setor produtivu iha Timor-Leste.
Nia hatete, kreditu ne’ebé disponivel iha sistema bankáriu barak liu direciona ba konsumsaun, enkuantu kreditu ba setor real no produtivu ekonomia sei menus tebes.
“Relatóriu hatudu katak setor agrikultura menus produsaun no setor seluk tan. Ne’e kauza husi problema sistemátiku ida ne’ebé ita hasoru, liuliu iha sistema bankáriu no indústria finanseira ne’ebé liga ho kreditu,” dehan Helder Lopes ba jornalista sira iha Auditóriu IOB Fomentu 2, Kinta (10/09/2026).
Nia esplika, sistema kolateral ne’ebé seidauk dezenvolve ho diak no demanda ba kreditu ne’ebé menus mos sai fator sira ne’ebé limita asesu empreza sira ba finansiamentu.
“Tanba ne’e, ami Banku Sentral kontinua servisu hamutuk ho banku sira no Governu atu suporta empreza sira, nune’e iha kreditu barak atu kanaliza ba empreza hodi suporta ekonomia Timor-Leste,” dehan Helder, eis-Vise-Ministru Finansas.
Governador BCTL mos hatete katak, instituisaun ne’e observa osan likidu besik US$1.7 biliaun iha asesu banku sira, maibé parte hosi osan ne’e tau fali iha rai-liur.
Tuir Helder, BCTL hakarak osan hirak ne’e bele sirkula liu tan iha ekonomia doméstika, liuliu atu suporta setor produtivu no empreza lokal.
Nia hatete, BCTL sei kontinua servisu hamutuk ho indústria finanseira no Governu atu buka solusaun ba risku kreditu, aumenta demanda negósiu no hadi’a kanalizasaun kreditu ba ekonomia real.
Iha parte seluk, Reitor Institutu Of Business (IOB), Pedro Ximenes, agradese ba BCTL tanba partisipa iha atividade akademika no fahe koñesimentu kona-ba papel Banku Sentral ba dosente no estudante sira.
Pedro hatete, IOB hanesan instituisaun akademika iha área ekonomia no jestaun, konsidera atividade ne’e importante atu estudante sira bele komprende situasaun ekonomia nasional no papel autoridade finanseira.
“Ohin lansa relatóriu ekonomia iha klaran tinan nian, ami kontente tanba Banku Sentral ho nia maneira hakbesik mai mundu akademiku atu haree pontu de vista alternativu,” dehan Pedro.
Nia sublinha katak, atividade hanesan ne’e bele sai meiu edukasaun sivika ba estudante no públiku, atu komprende progresu no dezafiu ekonomia Timor-Leste kada tinan.
Enkuantu, estudante IOB, Novinha Pereira, konsidera atividade ne’e oportunidade diak ba estudante sira, liuliu iha área ekonomia, atu rona diretamente esplikasaun kona-ba relatóriu ekonomia nasional.
Nia hatete, koñesimentu ne’ebé hetan hosi atividade ne’e bele fahe ba komunidade akademika no aplika iha moris loro-loron.
(dom)







