DILI, STLTIMORLESTE.com — Prezidente Repúblika (PR), Jose Ramos Horta konsidera diplomásia konstrutiva no relasaun bazeia ba konfiansa entre Timor Leste no Indonézia nu’udar fator importante atu hafasil negosiasaun kona-ba asuntu estratéjiku, inklui delimitasaun no rezolusaun fronteira marítima entre país rua.
Tuir komunikadu ne’ebé STL asesu husi Media Prezidénsia Repúblika Sábadu (29/08/2026), Sorumutu Bilateral entre Prezidente Ramos-Horta no Prezidente Indonézia, Prabowo Subianto, hala’o iha Palásiu Prezidensiál, Jakarta, iha Sesta (28/08/2026).
Enkontru bilateral ne’e konsege hala’o ho susesu, hafoin agenda enkontru ne’ebé antes ne’e hetan adiamentu dala barak.
Iha enkontru ne’e, Prezidente Ramos-Horta mós konvida diretamente Prezidente Prabowo Subianto atu vizita Timor-Leste. Prezidente Indonézia simu ona konvite ne’e no sei realiza vizita ba Timor-Leste iha tempu badak.
Vizita Prezidente Ramos-Horta ba Indonézia mós akompaña husi delegasaun internasionál ida ne’ebé inklui besik 20 Laureadu Nobel no figura sira ho esperiénsia importante iha área páz, siénsia, kimika no espesializasaun oioin.
Laureadu Nobel sira ne’e mai ba Timor-Leste atu partisipa iha Siméira Internasionál Siénsia ba Dezenvolvimentu, ne’ebé hala’o iha Dili husi loron 24 to’o 26 Agostu 2026, no depois akompaña Prezidente Ramos-Horta iha vizita ba Indonézia.
Prezenja Laureadu Nobel, liuliu sira ne’ebé hetan Prémio Nobel ba Páz, hamutuk ho Prezidente Ramos-Horta iha vizita ba Indonézia, konsidera nu’udar inisiativa diplomátika ne’ebé bele promove diálogu, páz no komprensaun mútua entre Timor-Leste no Indonézia.
Jestu diplomátiku Prezidente Ramos Horta, ne’ebé mós Laureadu Nobel ba Páz, hodi konvida figura internasionál sira atu akompaña nia iha vizita ba Indonézia, bele haree nu’udar parte husi esforsu atu hametin relasaun no kooperasaun entre país rua.
Relasaun bilateral ne’ebé forte no bazeia ba konfiansa bele sai plataforma importante atu kontinua negosiasaun kona-ba asuntu estratéjiku, inklui delimitasaun fronteira marítima.
Ba Timor-Leste, diplomásia ne’ebé konstrutiva, independente no bazeia ba respeitu mútua la’ós de’it importante atu hametin integridade no pozisaun nasaun iha arena internasionál, maibé mós bele kontribui ba buka solusaun pasífika ba asuntu sira ne’ebé seidauk rezolve entre país rua.
Hametin relasaun di’ak ho Indonézia, liuhusi konfiansa, kooperasaun no diálogu, sei sai elementu importante atu promove estabilidade, seguransa no prosperidade komún entre Timor-Leste no Indonézia iha futuru.
(eme)







