DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministra Saude (MS), Elia A.A dos Reis Amaral informa katak, ho servisu makaas husi MS ho ministeriu relevante hodi kombate malnutrisaun iha Timor Leste (TL), oras nee kazu malnutrisaun hahu tun ona husi 47% tun ba 45%.
“Hau hanoin, MS ho Ministeriu relevante sira, ita halo serbisu makaas hodi kombate malnutrisaun iha nasaun TL, ita haree ba numeru neebe maka iha, ita haree numeru malnutrisaun neebe publika, statistika husi tinan 4 liu ba, hateten katak, 47% maibe agora ita iha reduzasaun agora ita tun ona ba 45%,” dehan Ministra Saude, Elia A.A dos Reis Amaral ba STL iha Salaun Ministeriu Finansas Aitarak Laran, Tersa (18/08/2026).
Nia haktuir tan katak, asaun neebe governu ho parseiru sira halo maka haree ba labarik sira husi tinan 5 mai kraik, nomos haree ba durante preiode jestasional, signifika inan sira neebe iha prioridade, tau atensaun ba iha neeba, ate sira halo tinan 5 mai kraik.
Antes nee, Xefe Departementu vizilansia informasaun Nutrisaun Nasional Ministeriu Saude, Dirce Maria Soares Araujo neebe halao atividades avaliasaun progresu ba indikadores, liu-liu ba monitorizasaun ba kresimentu, indikadores importante sira neebe maka trasa ona iha programa
iha Oecusse, Bazeia ba demography survey tinan 2025-2026, dadus hatudu Malnutrisaun iha TL tun ona ba 45% tanba esforsu husi entidades hotu, hodi halo sosializasaun kona ba konsumu aihan nutritivu no komunidade barak maka hatene ona prosesa aihan nutritivu husi produtu aihan neebe sira kuda rasik iha sira nia kintal.
“Haree progresu serbisu neebe maka halo iha Oecusse iha trimestral Primeiru no Segundu, ita haree progresu diak tanba sira nia atinjimentu ba monitorizasaun kresimentu labarik hotu-hotu iha Oecusse, menus husi tinan 5 mak kraik, haree husi standar nasional Oecusse liu 70%, hatudu katak progresu diak, kompara ho tinan hirak liu ba kotuk, neebe husi identifikasaun nee maka foin haree labarik sira tama iha identifikasaun, hatudu labarik sira krekas, todan menus ou sira rais badak,” dehan Xefe Departementu vizilansia informasaun Nutrisaun Nasional Ministeriu Saude, Dirce Maria Soares Araujo.
Nia dehan, tinan 2 ikus nee, ho apoiu balun husi Orsamentu Jeral Estadu (OJE) governu nian nomos fundus balun neebe apoiu husi governu Australia, iha mudansa lubuk ida. Sentru saude hatene sira nia dadus no indikadores sira inklui planu asaun sira neebe maka sira foti ho asaun saida maka sira halo.
“Ita haree ba dadus peskiza sira neebe maka halo kada tinan 5 liu ba, liu husi hili sampel, dadus nasional hatudu stunting nee 47%, nee iha food nutrition survey dadus nee tinan 2020, depois iha demography survey tinan 2016 hatudu ita iha dadus 46% maibe iha fali demography survey tinan 2025-2026, komesa tun ona ba 45%,” dehan nia.
Nia dehan, dadus kona ba krekas nee iha 24%, todan menus 41%, dadus hirak nee hatudu iha kada tinan 5, nee dadus nasional no dadus kada fulan nafatin halo, labarik sira kada fulan tenke mai iha fasilidade saude iha sentru saude, para monitoriza sira nia kresimentu hodi hatene sira nia status sira nee.
Nunee mos sekretaria Rejional Asuntu Komunitaria no organizasaun urbana, Merita Marques Lafu dehan, politika governu atu rezolve malnutrisaun, ema krekas no todan menus, hotu-hotu alerta, laos MS deit.
Visi Primeiru Ministru, Ministru asuntu komunitaria no organizasaun urbana, Mariano Asanami Sabino alerta para hatun kazu malnutrisaun, tanba stunting nee, nia afeita ba komunity ema nian, entaun rekursu umanu ba futuru nee ladun produtivu.
“Ho problema nee mak agora ita hotu-hotu uza meus oi-oin para bele rezolve malnutrisaun iha TL hodi hatun numeru malnutrisaun nee ho tipu tolu nee, stunting, krekas no todan menus, ida nee fo risku ba moras neebe la hadaet nee, hanesan moras tensaun, diabetes sei aumenta tanba impaktu husi stunting nee rasik no impaktu seluk maka impaktu rekursu umanus ladun produtivu,” dehan nia.
Nia haktuir tan katak, agora dadauk MS ho Ministeriu Edukasaun inklui ministeriu sira seluk, tenta hadia kualidade labarik sira nia nutrisaun liu husi programa oi-oin. Iha saude maka saude infantile nomos nutrisaun nian, iha Ministeriu edukasaun maka fo ona merenda eskolar ho parseiru lubuk ida maka fo apoiu ba atensaun proteina, husi CARE foin lalais, depois programa husi MSI, bolsu da mae kona ba saude inan ho oan nian, hodi rezolve problema malnutrisaun iha TL.
(jos)







